Küsitavad õppekavade akrediteerimisotsused

Viimasel ajal on ajakirjanduses avaldatud mitmeid artikleid ülikoolide õppekavade akrediteerimist puudutavatel teemadel.

Aasta lõpuks peavad kõik õppekavad olema välisekspertide poolt hinnatud. Sel sügisel hinnatud eraülikoolide ärijuhtimise magistriõppekavadest ei akrediteeritud ühtegi täielikult ja tegemist oli suure tõenäosusega ekspertkomisjoni poliitilise otsusega anda täisakrediteering vaid riigiülikoolile.

Õppekava akrediteerimise eesmärgiks on õppekava sisu, sellest tulenevate õpingute sooritamise ja sooritustingimuste ning kasutatavate õpetamismeetodite ja õppetulemuste kontrolliviiside hindamine, samuti õppijate tegelike teadmiste ja oskuste, eriti lõpetanute taseme analüüs, lähtudes kõrgkooli poolt püstitatud eesmärkidest ning riiklikult ja rahvusvaheliselt väljakujunenud tasemenõudest.

Akrediteerimisel võib olla kolm tulemust. Esiteks akrediteeritud, mis tähendab kõrgkooli või õppekava vastavust püstitatud nõuetele. Seejuures võib hindamisnõukogu akrediteerimisotsus sisaldada ka soovitusi väheoluliste puuduste kõrvaldamiseks. Teiseks, tingimisi akrediteeritud. See tähendab oluliste, tingimata kõrvaldamist vajavate puuduste esinemist akrediteeritavas kõrgkoolis või vastava õppekava sisus või selle realiseerimisel. Niisuguse akrediteerimisotsuse korral akrediteeritus jõustub kuni kaheks aastaks, arvates otsuse tegemise päevast. Selle perioodi lõppemisel ekspertkomisjon kontrollib puuduste kõrvaldamist ning teeb hindamisnõukogule ettepaneku uueks otsuseks, mis ei saa enam olla tingimisi akrediteeritud.

Kolmandaks tulemuseks on mitteakrediteeritud. See tähendab, et kõrgkoolis või õppekavas ja selle realiseerimisel on avastatud olulisi puudusi, mis tõsiselt ohustavad kõrgkooli lõpetanute teadmiste ja oskuste kvaliteeti.

Kui ekspertkomisjoni otsus on negatiivne ja kõrgkool on selle vaidlustanud, siis viib hindamisnõukogu vajaduse korral enne oma akrediteerimisotsuse tegemist läbi täiendava ekspertiisi. Kui hindamisnõukogu otsus on seejärel negatiivne, teeb ta haridusministeeriumile ettepaneku kõrgkooli või vastava õppekava likvideerimiseks või reorganiseerimiseks vastavalt ülikooliseadusele.

Concordia ülikooli rahvusvahelise ärijuhtimise magistriprogrammile anti teine tulemus. Millised olid need Concordia olulised, tingimata kõrvaldamist vajavad puudused?

Akrediteerimisotsuses on välja toodud punkte, mida on lihtne kontrollida ja ümber lükata, näiteks väite, et osalise koormusega töötavate õppejõudude kasutamine põhjustab õppetöö kontsentreerumist lühikestele ajavahemikele.

Concordias õpetavad ärijuhtimise magistriaineid ainult täiskohaga õppejõud ja tunnid toimuvad igal nädalal. Kuidas uskuda eksperte, kes kirjutavad sellist selget valet? Kes ei oska välja lugeda programmi eesmärki, mis on neile esitatud materjalides välja toodud? Kes arvavad, et Concordias peaksid õppima vaid Eesti tudengid?

Kui õppekava tutvustamisel näitas ülikool, kuidas on toimunud õppekava areng ja mis on praeguseks saavutatud, siis eksperdid tõid oma kokkuvõttes välja olukorra, mis oli aasta või enam tagasi. Ehedaks näiteks on väidetav puudus, et magistritöö teemad peaksid olema praktilisema suunitlusega. Kõik sel kevadel kirjutatud magistriväitekirjad on kirjutatud konkreetsete firmade kohta. Samuti ei vasta tõele väide bakalaureuse tasemel pakutavate valikainete kohta, kui viimasel aastal on tudengitele pakutud vaid spetsiaalseid magistritasemel valikaineid.

Kas eksperte saab usaldada? Mitte alati. Akrediteerimiskomisjon kohtus nii praeguste Concordia tudengitega kui ka kolme lõpetanuga ja leidis, et tudengid on õppeprogrammide ja õppetöö tasemega rahul. Kevadel kaitstavad magistritööd vastasid samuti esitatud nõuetele. 75 magistriaineid õpetavatest Concordia õppejõududest on doktorikraadiga. Jääb soovida, et eksperdid oleksid oma kokkuvõtetes objektiivsed ja ülikoole arvustades hinnataks ka nende arengut.

Järjekordne magistriväitekirjade kaitsmine toimub 18. aprillil. Kõik, kes soovivad näha Concordia magistriõppe taset, on palutud avalikule kaitsmisele.