Piirid impordile kinni, ise teeme ja ise sööme?

Vabaturumajandusega välisilmas tähelepanu pälvinud ja oma majanduse jalule tõstnud Eesti on äkki võtnud nõuks kannapöörde teha ? valitsus ähvardab hakata tootjate huvides importi kammitsema täiendavate maksude abil või ka sootuks keelustama. Seda lubaksid koostatavad kaitsemeetmete ja tasakaalustusmeetme seadus.

Äripäev taunib valitsuse kavatsust piirata kaupade importi ? see moonutab turgu. Pärsitud konkurentsiga kaasneb hinnatõus, mis lööb valusalt iga tarbija tasku pihta, ning kannatab kaupade kvaliteet. Pikemas perspektiivis on see samm kahjulik Eesti riigi konkurentsivõimele.

Valitsuse kavatsuste realiseerumine tõotab pea inkubaatoritingimuste loomist eeskätt talunikele. Üksikute kasu, millega tekitatakse kahju valdavale enamikule elanikkonnast ?väheste kasu maksavad kinni kõik tarbijad ?, ei ole just kuigi veenev argument mis tahes otsuse langetamisel.

Selline otsus ei toimi, seda näitavad valitsuse enda kogemused. Eelmise aasta jaanuarist rakendusid nn kaitsetollid. Ei läinud mööda kaht kuudki, kui katsetolle nõudnud talupidajad ise hakkasid tegema ääri-veeri juttu, kas ei saaks alandada tollitariife kasvõi ajutiselt mõnele importkaubale (nt söödaodrale 25. maist 25. juulini).

Põllumajandustootjate keskliidu büroojuhataja Tõnis Blank väidab, et suure osa imporditavate põllumajandustoodete puhul saab rääkida kõlvatust konkurentsist või dumpinghinnast. Blank leiab, et toiduainetööstuste tarbeks sissetoodav toore piirab meie tootjate turgu. Lihaliidu andmeil aga annavad näiteks kohalikud lihatootjad vaid ligikaudu poole koduturu vajadusest.

Mõningate importkaupade puhul võib dumpingut kahtlustada. Ses mõttes on valitsuse ettevalmistatavatest turukaitsemeetmetest ainus mõeldav ja vajalik dumpinguvastane seadus ? sees aitab vältida kõlvatut konkurentsi.

Põllumajandustootjate peamisi lööksõnu on ka tulupuudujääk. See on mõiste äri pahupoolelt, tähendab lihtsamalt öeldes ebaefektiivset tootmist. Veel enam? tulupuudujäägi suurus on kokkulepitud arv, mis omakorda leitakse valitsuse ja tootjate kokkulepitud hindamismeetodi põhjal. Näiteks on juba kokku lepitud, et tänavu on puudujääk 1,14 miljardit krooni.

Kogu selles siseturukaitsekampaanias pole asi kõlvatus konkurentsis, vaid konkurentsis ülepea. Keegi ei keela tootjal heietada mõtteid a? la vaat, kui suurt hinda ma saaksin küsida siis, kui mul võistlejat kõrval poleks. Kuid pole aus lasta oma unistus ülejäänud tarbijatel kinni maksta.

Kõik konjunktuuriuuringud on järjepanu kinnitanud, et eestlane eelistab järjest enam eestimaist toodangut. Mõnel juhul on kodumaine kaup asunud sama välismaist toodet turul tõrjuma. Järelikult on alusetu ka see mure, et importkaup kuidagi siinseid tegijaid diskrimineeriks. Vastupidi ? importkauba vaba pääs Eesti turule on suuresti kaasa aidanud kodumaiste toodete arengule ja kvaliteedi paranemisele, muutes mõned neist konkurentsivõimeliseks ka väljaspool Eestit.