Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansapanga aktsia rahapesust puhas
Kolmapäeval mõõdukalt kasvanud kauplemisaktiivsus jäi Tallinna börsile püsima ka eile. Õigem oleks isegi öelda, et kauplemise aktiivsus ja käibenumbrid olid võrreldes üleeilsega konstantsed.
Börsipäeva käibeks kujunes 108 tehingu juures ligi 11 mln krooni.
Enim kaubeldi Hansapanga aktsiaga, mis 6,3 mln kroonise käibe najal tegi veidi oma kolmapäevasest kaotusest tagasi, sulgudes 131,89 kroonil ehk 0,9% plussis.
Eilne uudis, et Leedu Hansabankas on riigi maksupolitsei sõnul rahapesuga seotud, võib peaasjalikult olla tingitud Hansapanga ja Leedu Hoiupanga erastamistehingust. Igatahes investoreid jättis see külmaks.
Kuna Hansapank oli ainuke, kes antud erastamisprotsessis pakkumise tegi, tundub mulle, et siiani on paremad kaardid olnud Hansapanga käes. Seda vaatamata sellele, et Leedu kõrgemad institutsioonid on tõstatunud probleeme Leedu pangandusturu kontsentratsiooni osas, juhul kui Rootsi SEB ja Swedbank millalgi ühinema peaks.
Mõlemad pooled tahavad võtta tehingust parima. Leedu püüab kruttida erastamishinda oma võtetega nii kõrgeks kui võimalik ja Hansapank ostjana samamoodi.
Pärast eilset negatiivset börsipäeva toimus eile turul stabiliseerumine.
Aktiivsemalt kaubeldud Eesti Telekomi aktsia püsis kõigi aegade madalaimate tasemete juures, kuhu ta kolmapäeval oli kukkunud. Telekomisektor koos enamiku teiste majandussektorite aktsiatega tegid samal ajal Euroopas ja hiljem ka USAs tagasi möödunud päevade kaotusi, innustatuna sellest, et arvutisüsteemide tootja Dell peaks loodetud esimese kvartali kasuminumbrid ikka täis saama. Pidevate halbade uudiste kõrval oli turu tõusule aitamiseks eile hea seegi. Võib arvata, et oma särtsu loob see täna Tallinnaski.
Uudis Baltika juhtivtöötajate tugevast motiveerimisprogrammist jättis rõivatööstuse aktsia eile ükskõikseks. Samas võib aga spekuleerida, et ühekroonise nimiväärtusega vahetusvõlakirjade vahetamine reaalsete aktsiate vastu toob firmale küllalt suuri kulusid. Kindlasti vähendab see aga ettevõttes praeguste investorite häälevõimu.