Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiate registreerimise protsess on keerukas
Isikute pahameel seoses aktsiate registreerimisega on täiesti mõistetav ja olen nõus, et seadus teeb liiga väikeinvestoritele, kelle jaoks aktsiate omamine kaotab mõtte. Paraku on seadus täitmiseks.
Hiljemalt 2003. a 1. jaanuariks peavad aktsiaseltsid esitama taotluse oma aktsiate täies ulatuses registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsid peaksid arvestama asjaolu, et sel aastal on aktsiate registreerimine ja kannete tegemine tasuta. Soovi korral teevad registreerimistoiminguid õigus- või advokaadibürood.
Aktsiate registreerimine on keeruline ning kulukas protsess ja sellest tulenevalt ei tea paljud aktsiaseltsid ja aktsionärid, millistest toimingutest tuleks alustada, et täita seadust. Aktsiaselts on Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses emitent, kes kehtestatud korras emiteerib väärtpabereid ning kannab sellega kaasnevaid kohustusi investorite ja vahendajate ees.
Esiteks tuleb emitendil põhikirjas aktsiaraamatu pidamist reguleerivad sätted viia vastavusse Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi (EVK) seaduse ja äriseadustiku nõuetega.
Aktsiaselts võib välja lasta nimelisi ja eelisaktsiaid. Põhikirjas peab olema märgitud erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel erinevat liiki aktsiate tähistus, igat liiki aktsiate nimiväärtus ja nendega seotud õigused.
Aktsiaraamatut peab nii aktsiaselts kui ka EVK keskregistri pidaja. Aktsiate registreerimisel tuleb EVK-le esitada järgmised dokumendid:
taotlus. Kui emitendi aktsiakapital on jaotatud eriliigilisteks aktsiateks, tuleb taotlus esitada iga aktsia liigi kohta. Taotlusele kirjutab alla emitendi seadusjärgne esindaja või tema poolt volitatud isik.põhikiri. Esitada tuleb kehtiva põhikirja ärakiri, mille on tõestanud notar või äriregister.juhatuse liikme notariaalselt tõestatud allkirjanäidis. Kõik emitendi hilisemad taotlused peavad olema allkirjastatud isiku poolt, kelle allkirjanäidis on EVK-le esitatud.äriregistri B-kaardi koopia, mis on väljastatud äriregistrist mitte varem kui 15 päeva enne EVK-le esitamist.aktsionäride nimekiri, milles on aktsionäri nimi, aadress, isiku- või registrikood, aktsionärile kuuluvate aktsiate arv, andmed pandi kohta, kui aktsiad on panditud, aktsionäri väärtpaberikonto number EVK-s.
Kui aktsionäride nimekirja kantud isikul ei ole avatud väärtpaberkontot, tuleb nimekirjale lisada emitendi taotlus ajutise väärtpaberikonto avamiseks. Emitent peab maksma 400 krooni iga avatud ajutise väärtpaberikonto eest ja hooldustasu, mille alammääraks kvartalis on 1000 krooni.
Kui kõigil investoritel on eelnevalt avatud väärtpaberikontod, kantakse registreeritud väärtpaberid investorite väärtpaberikontodele hiljemalt viie pangapäeva jooksul.
Edaspidi on emitendil kohustus, vastavalt EVK ja emitendi vahel sõlmitud väärtpaberite registreerimislepingule, teavitada EVK-d õigeaegselt kõigist asjaoludest, mis võiksid mõjutada väärtpaberite omanike õigusi. EVK pakub emitentidele ka mitmesuguseid teenuseid (nt aktsiaraamatu või võlakirja emissiooni registreerimine, aktsionäride üldkoosolekute korraldamine).
Autor: Helen Pürg