Tööandja tunnustus ergutab töötajat

Tööandjaga, kes peab töötajast lugu palju või peaaegu palju, on ligi pooltel (49%) töötajatel ühised eesmärgid. Nii arvavad eelkõige naised (51%), kuid ka mehed (47%). Teatud määral ühised eesmärgid tööandjaga on 46% töötegijaist. Kui tööandja aga ei pea üldsegi lugu töötegijast, siis on vaid 8 protsendil töötajaist temaga ühised eesmärgid (9% naistöötajatel ja 7% meestöötajatel).

Niisuguse pildi töökeskkonnast andis Soome Statistikakeskuse korraldatud Soome Ametiühingute Keskliidu liikmete küsitlus.

Uuring põhineb ligi 10 000 inimese vastustel. Küsitlus korraldati möödunud aasta esimeses kvartalis. Kuna samalaadne uuring oli ka 1995. a, on nüüd võrdlusvõimalus. Viie aastaga on Soome töötajate huvi oma firma asjade (töö tootlikkus, konkurentsivõimelisus, arengupotentsiaal) suhtes vähenenud. Firma käekäigust eriti huvitunute määr on vähenenud 25 protsendilt 20le.

Põhjuseks tuuakse tõik, et suurenenud on Soomes tähtajaliste töösuhete hulk, mis tähendab, et töötajat ei huvita eriti, mis firmast lähiaastatel saab. Teine põhjus ? töötajate arvates on mingil määral vähenenud nende tööandjate arv, kes hindavad töötajate panust.

Pooled palgasaajatest (53% naistest ja 56% meestest) on siiski huvitatud ettevõtte arengust. Viis aastat tagasi oli vastupidi - naised olid firma käekäigust enam huvitatud kui mehed.

Kui tööandja aga peab töötajast palju või peaaegu palju lugu, siis on töökoha asjadest eriti või üsna palju huvitatud kaks kolmandikku vastanutest (65% naistest , 67% meestest). Mida haritum on töötaja, seda enam on ta huvitatud ettevõtte olevikust ja tulevikust. Vahe keskharidusega ja kõrg- või kutsekoolitatud töötajate puhul on ligi kahekordne (nt ametikoolituseta naistöötajaist huvitab eriti oma ettevõtte seis vaid 15 protsenti, ametikoolis või kõrgkoolis elukutse saanud naistest on aga suur huvi 30 protsendil).

Kõige vähem huvitab firma asjade seis kuni 25aastaseid töötajaid ning ei ole vahet naiste ja meeste suhtumises.

Ühised eesmärgid tööandjatel ja töötajatel on eelkõige väiksemates töökohtades, kus tööjuht on töötegijale lähemal igas mõttes. Kõige enam arvati nii erateenindussektoris (naised 34%, mehed 28%), kõige vähem tööstuses (naised 23%, mehed 24%).

Firma juhtkonna suhtumine töötajatesse on viie aastaga muutunud natuke viletsamaks või jäänud samaks. 34% meestest ja naistest arvas, et tööandjad peavad palju või üsna palju lugu töötajast (1995. aastal 37%). Kõige enam tunnetatakse lugupidamist teenindusettevõtetes, kõige vähem tööstuses, vahepeale jääb avalik sektor.

63% naiste ja 60% meeste arvates loodavad tööandjad alluvatele. Needki protsendinumbrid on viie aastaga kahe ühiku võrra vähenenud. Vaid 24% naistest ja 22% meestest leidis, et tööandja on huvitatud palju või üsna palju töötajatele arenemisvõimaluste andmisest ja kvalifikatsiooni ning kutseoskuste tõusust. 63% meestest ja 57% naistest arvas, et tööandja seab tööviljakuse esikohale .

Uurimuse korraldajad tegid järelduse, et mida enam on firma juhtkond (tööandja) huvitatud oma töötajatest, seda rohkem on töötajad huvitatud tulemuslikumast tööst. Nii arvavad töötajad ise. Küllap sama kehtib ka Eesti tööjõuturul.