Majandust veab ekspordi kasv

Artikkel

- Uudised
- Kristi Malmberg
- 9. aprill 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandust veab ekspordi kasv
Rahandusminister Siim Kallas ütles eile majandusülevaadet tutvustaval pressikonverentsil, et 2000. aasta oli tervikuna hea, kuid tänavu muutub olukord majanduses mõnevõrra jahedamaks.
Kui mullu kasvas majandus 6,4 protsenti, siis tänavu on majanduskasvuks planeeritud 5,5 protsenti. Majandusülevaate koostajad hoiatavad ka maailma majanduse jahenemise eest, mis võib prognoosid hoopis teiseks muuta.
?Jälgime tähelepanelikult, mis toimub maailmas,? lausus Kallas. ?Keegi ei oska praegu eesseisvaid protsesse ennustada.? Kallase sõnul juhtis Maailmapanga president James Wolfensohn tähelepanu protsessidele Türgis ja Argentinas, millel võib olla oluline mõju maailma majandusele.
Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk ütles riigi koostatud analüüsi kommenteerides, et Eesti majanduskasvu potentsiaal võiks tõepoolest olla 5?6 protsenti aastas. ?Selle oluline eeldus on aga, et välismajanduskeskkond oleks stabiilne,? lausus Reisenbuk. ?See on aga küllaltki vaieldav eeldus.?
Reisenbuki sõnul on makroanalüüside ajalugu näidanud, et sedasorti prognoosid kipuvad liialt optimistlikud olema. Eesti puhul suurendab riski ka äärmiselt avatud ja sellevõrra tundlikum majandus.
?Aktsiaturg on juba võtnud väga ettevaatliku hoiaku,? märkis ta. ?Võib karta, et jahenemine on oodatust veelgi suurem.? Reisenbuk rõhutas, et kõigil investoritel ja ettevõtjatel tasuks tähelepanelikult majandusarenguid jälgida.
Rahandusministeeriumi ja majandusministeeriumi koostatud majandusülevaate kohaselt võib tihe seotus maailmamajandusega kanda jahenemise ka Eesti eksporti ja importi.
Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Maria Hinrikus ütles, et peamised kanalid majanduse jahenemise meieni jõudmiseks on Eesti peamised kaubanduspartnerid Soome ja Rootsi.
Soome on seni prognoosides olnud optimistlikum kui Euroopa riigid keskmiselt. Kui põhjanaabri prognoosid tõeks osutuvad, pehmendab see Euroopa majanduskliima mõju Eesti väliskaubandusele.
Investeeringute kasv jäi mullu tagasihoidlikuks, kuid 2001. aastaks ja edaspidi ootab rahandusministeerium investeeringute kiiret kasvu. ?Väheste investeeringute põhjuseks olid ettevõtete 1999. aasta väikesed kasumid ja pessimism tuleviku suhtes,? selgitas rahandusministeeriumi analüütik Andrus Säälik. ?Ettevõtted investeerisid rohkem olemasolevatesse inimestesse.?
Sääliku sõnul võib edaspidi oodata investeeringute kiiret kasvu, millele aitab kaasa madal intressitase ja Eesti majanduse suur investeerimisvajadus.
Olukord Eesti tööturul on aga halb. ?Prognoosime, et lähitulevikus küll tööpuudus veidi väheneb, kuid jääb ikka suureks,? lausus Siim Kallas.
Majandusminister Mihkel Pärnoja ütles, et välisinvesteeringute agentuuri andmetel loodi mullu viie välisinvestori poolt 460 uut töökohta.
Kuna enamus välisinvesteeringuid tuleb agentuuri vahenduseta, võib arvata, et tegelikkuses on uute töökohtade arv märksa suurem.
Hetkel kuum