Pant muudab tehingu keerukaks ja kalliks

Toomas Blankin 11. aprill 2001, 00:00

Kinnis- või vallasvaratehingutes tuleb järjest rohkem arvestada võimalusega, et ostetav või müüdav vara võib olla koormatud kolmandate isikute kasuks.

Kinnisvara moodustavad maatükk koos selle oluliste osadega, samuti asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut, kusjuures selle koosseisu kuuluva kinnistusregistriga on õigus tutvuda igaühel ja saada sellest väljavõtteid. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse, mistõttu omandatud õigused jäävad kehtima, kui heauskne isik omandab kinnisasja kinnistusraamatu kannetele tuginedes.

Vallasvara ? asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses määratud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja suhtes kehtivaid sätteid. Vara võlaõiguslikeks koormatisteks võivad olla üürilepingud ja rendilepingud. Vallasvara puhul saab võlaõiguslikuks koormatiseks olla ka kasutusvalduse leping.

Üürileping ? eluruumi üürileping peab olema sõlmitud kirjalikult. Üürileping jääb kehtima ka vara uue omaniku suhtes. Üürilepingut saab sõlmida ainult eluruumi kui elamusuhte objekti osas. Muu vara kasutusse andmisel võib sõlmida rendilepinguid, kasutusvalduse lepinguid või muid vara kasutamise kokkuleppeid.

Rendileping ? ka rendileping jääb kehtima vara uue omaniku või valdaja suhtes.

Tehingu tegemisel ei mõjuta pant või hüpoteek vallas- või kinnisvara turuväärtust, kuid tehingu vormistamine on keerukam ja kallim. Enne tehingut tuleb ühendust võtta krediidiasutuse puhul laenujuhiga, pandi olemasolul võlausaldajaga ning teatama oma müügi- või ostusoovist. Tuleb saada nõusolek võlausaldajast krediidiasutuselt. Raha liikumine osapoolte vahel tuleb kokku leppida selliselt, et kõik kohustused saaksid võlausaldajate ees täidetud. Tavaliselt kantakse võlgnetav summa otse võlausaldajale, ülejäänud summa müüja arvele, misjärel saab registrist pandi kustutada. Hüpoteegi puhul see kas kustutatakse või antakse üle ostjale, mis tähendab, et ostja enda kasuks seatakse hüpoteek, millel ei ole tagatavat nõuet. Ostja omakorda võib laenu võtmise vajadusel kasutada olemasolevat hüpoteeki uue laenu tagatiseks, hoides kokku hüpoteegi seadmise notaritasu. Müüjalt tuleb nõuda infot rendi- või üürilepingute, aga ka nende tingimuste ja kehtivusaja kohta, kuna pikaajalised rendi- või üürilepingud võivad mõjutada vara turuväärtust. q

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing