Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsuse majanduskasvu prognoosi eeldused
Väliskeskkond jääb lähiaastatel neutraalseks, st ei leia aset suuremaid okke. See tagaks Eestile keskpikas perspektiivis 5?6% suuruse majanduskasvu jätkumise. Samas on praegune väliskeskkond suhteliselt ebakindel ning esineb ka negatiivseid tulevikunägemusi.
Majanduskasvu peamiseks allikaks on ekspordi kasv, mille aluseks on tootlikkuse suurenemine ja Eesti püsiv konkurentsivõime välisturgudel.
Investeerimisnõudlus püsib jätkuvalt suur, sest tootmine ning toodang tuleb vastavusse viia Euroopa Liidu kvaliteedinõuetega. Investeeringuid vajavad ka veel erastamata suured infrastruktuuriettevõtted.
Suur investeerimisnõudlus ja sisemaise nõudluse kasv toob kaasa impordi kiirema kasvutempo võrreldes ekspordiga. Jooksevkonto defitsiit jääb keskpikal perioodil stabiilseks.
Eesti stabiilne majanduskeskkond on välisinvestoritele jätkuvalt atraktiivne. Eesti puhul ei ole erastamise osakaal otseste välisinvesteeringute sissevoolus eriti suur olnud ja erastamise lõppemine ei too kaasa väliskapitali sissevoolu peatumist.
Lähiaastatel avaldab Eesti tarbijahindadele mõju jätkuv ühtlustumine eurotsooni hindadega, mistõttu inflatsioon püsib kõrgem kui eurotsoonis.
Rohkem mõjutab konkurentsivõimet olukord tööjõuturul. Suhteliselt odava tööjõu tõttu on Eesti suur allhanketööde tegija Rootsi ja Soome ettevõtetele. Kuna lähiaastatel peaks tootlikkuse reaalkasv ületama reaalpalga kasvu, ei tohiks ettevõtete konkurentsivõime tööjõukulude osas oluliselt langeda.