Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa ei vaja erikohtlemist
Nüüd kus NATO liikmelisus terendab Balti riikide jaoks täiesti reaalsena, on lähinaabrite Soome ja Rootsi suhtumine Eesti, Läti, Leedu ambitsioonidesse üha ettevaatlikum. Tahtmata provotseerida Venemaad ning riskida ebastabiilsusega Läänemere regioonis, pole ei Stockholm ega Helsingi Baltimaade NATO püüdlusi enam riiklikul tasandil toetanud. Piirdutud on kinnitusega, et igal riigil on õigus need küsimused ise otsustada.
Kestva julgeoleku huvides oleks siiski konstruktiivsem võtta selge seisukoht ning viia suhted Venemaaga eristaatuse asemel võrdsete partnerite tasandile.
Soome president Tarja Halonen ütles lehele Der Spiegel, et Soome ei saa Balti riikide NATO püüdlusi toetada sama enesestmõistetavusega kui ühinemist ELiga. Intervjuu Saksa ajalehes on seda märkimisväärsem, et just Moskvaga häid majandussuhteid sooviv Berliin on Euroopas kõige enam NATO Balti riikidesse laienemise vastu. Haloneni sõnul on sõltumatus sõjalistest liitudest parim stabiilsuse garantii. Euroopa peab suutma iseseisvalt rahus elada, vajades selleks partnerit, kuid mitte tingimata liitu. Ja kui Euroopa soovib Venemaaga koostööd teha tuleb ise astuda samm Moskvale vastu.
Ka Venemaa on hakanud suhteid üle vaatama. Üle seitsme aasta kohtus Vene president Läti presidendiga ning Moskvas käis ka Leedu president. Venemaa huvitub aktiivselt kaitsekoostööst Euroopa struktuuridega, nähes tihedamates suhetes ka kiilu ajamise võimalust Washingtoni ja Brüsseli vahele.
USA omakorda tahab vältida ELi liigset sõltuvust Venemaa ressurssidest, ja näeb NATO laienemises võimalust alliansi juhtrolli säilitamiseks Euroopas. Kinnitatakse, et lääneriigid ei tohi korrata 40. aastate vigu ja tunnistada Vene mõjusfääri olemasolu.