Kiipkaart jäi hiljaks neli aastat

Ainsana piletite riigihankekonkursil pakkumise teinud Public Transport Systems AS tahtis Tallinna linnalt tehnika eest kuue aasta jooksul saada 90 miljonit krooni.

1997. aastal valminud kiipkaardialane uurimistöö, mis valmis tollase linnavolikogu majandusnõuniku ja tänase tehnikaülikooli majandusarvestuse instituudi direktori Paul Nummerti käe all, nägi kogu projekti kuludena kokku ligi 40 miljonit krooni.

Nummert imestas, kuidas praegune projekt nii kallis on, kui IT-tehnoloogia läheb järjest odavamaks ja sama raha eest saab oluliselt rohkem teha.

?Kui vaadata, kui palju raha parkimise ja bussipiletite süsteemi kaudu kaotsi läheb, siis jätkuvalt on mul tunne, et keegi teenib selle pealt päris hästi, et riigihangete vaidlustamise kaudu seda projekti torpedeerida. Ühistranspordi puhul tekib kiipkaardiga absoluutne ülevaade, millist liini ja mis ajal tarbitakse ning kuhu on vaja maksta vähem dotatsiooni. Meie idee oli teha kontaktivaba kaart, mis oleks üldine maksevahend. Paned auto kuskile parklasse seisma, istud bussi peale ja igal pool saad sellega maksta,? selgitas Nummert.

Firmade järjepidevust vaadates võib väita, et endine kiipkaardiidee ärkas nüüd uuesti ellu. Kui AS Ektaco võitis kuni 1998. aastani Tallinnas viis parkimiskonkurssi, oli võiduideeks sellesama elektroonilise maksekaardi kasutamine.

Tallinna linnakaardi vastu tundsid huvi Ühis-, Hansa- ja Hoiupank, kes olid nõus rahastama kõik IT-poole kulud.

?Juba siis oli linnavalitsus vastu ühtse kaardi juurutamisele,? meenutas ASi Ektaco tollane tegevjuht Rein Haavel. ?Mina lahkusingi firmast seetõttu, et see projekt ei läinud käima.?

Nüüd seisab AS Ektaco kaudselt võidufirma Public Transport Systems ASi taga, sest Ektaco nõukogu liige Tõnu Tõnspoeg kuulus ka Public Transport Systems ASi juhatusse.