Balti riikides piisab vaid ühest kaubaveo garantiist

Aasta algusest kehtiva Balti Ühistransiidi protseduuriga on võimalik Balti riikide vahel vedada kaupu ühe tagatisega, mis lubab klientidele hinnalangust kauba transpordil.

Tolliameti transiiditalituse hinnangul tõuseb Balti Ühistransiidist (BÜ) kasu neile, kes veavad kaupa Balti riikide vahel. BÜ võimaldab Eestis väljastatud tagatisdokumenti kasutada vedudel kõigis kolmes Balti riigis. Samuti võimaldab tollitransiidi dokument, millega alustatakse vedu ühes Balti riigis lõpetada veose mõnes teises riigis, sealjuures ei ole vaja piiri ületamisel vormistada uusi tollidokumente ega leida uut tagatist. Seni oli võimalus kaupu vedada TIR märkmikuga, mis garanteeris kaupade vedu, mille väärtus ei ületanud 50 000 dollarit. Tihti on aga kauba väärtus suurem ja siis tuleb kaupa vedada T1 ehk siseriikliku transiidi deklaratsiooniga, mis nõuab iga uue riigi läbimisel uue garantii leidmist või kauba transportimist konvoi saatel.

TIR märkmikuga saab teha ainult ühe veo ning seejärel tuleb järgmiseks veoks osta uus märkmik. BÜ protseduur annab võimaluse osta üldtagatise ja sellega saab kahe aasta jooksul teha kõiki vedusid, milledega veetavate kaupade oletatavate maksude suurust üldtagatis suudab katta.

Üldtagatise alusel võivad hakata tavakaupu vedama kõik, keda toll tunneb korrektse vedude teostajana vähemalt pool aastat.

Garanteerijateks, keda kõigi kolme Balti riigi tolliasutused tunnustavad, saavad olla need pangad ja kindlusfirmad, kellel on kõigis kolmes Balti riigis ametlik esindaja kindla fikseeritud aadressiga.

BÜ lepingu tekst on avaldatud Riigi Teataja II osas 1999. aasta 23. märtsil, muudatuste nimekiri on avaldatud tänavu aasta 13. jaanuari Riigi Teatajas.

Danzas tegi esimese veo Balti Ühistransiidi protseduuriga 19. märtsil. Esimene vedu läks kõige kiiremini ja edukamalt. Hiljem on deklaratsioonide täitmisel tekkinud tolliga erinevaid tõlgendusi.

BÜ kasutamise plussiks on võimalus vedada ühe garantiiga kallimaid koormaid. TIR märkmikuga oli maksimaalne garanteeritav koorma maksumus vaid 50 000 dollarit. Pahatihti oli aga kauba väärtus suurem ja siis tuli riik läbida T1 deklaratsiooniga ning transiit ühest riigipiirist teiseni maksis 3000 ? 10 000 krooni. Läti veol pole BÜ kasutamisel hinnavõit nii tuntav, kuid Leedu transpordi odavnemine võib olla kuni 10%. Praegu me veel alles katsetame BÜd, mistõttu täpseid kalkulatsioone veel pole.

Danzasel on üldtagatis 2,5 miljoni krooni väärtuses. See summa on arvestatud Danzase eelmise aasta kõige kallima koorma pealt, mis maksis 14 miljonit krooni.

Kui aasta alguses info Balti Ühistransiidi kohta tuli, siis hakkasime kohe sellega tegelema. Tahtsime võrrelda hindu: kas vormistada garantiisertifikaat meie Leedu tütarettevõttele või meile. Kuid siis selgus, et BÜ veel Leedus ei toimi. See jättiski BÜ kasutusele võtmise meil soiku ja elu ise pole enam tagant sundinud. Läti piirist alates võtab kauba vastu meie Läti partner, kes veab seal kaupa oma tagatisega. Leedus liigub aga kaup TIR märkmikuga. Eelkõige soovivad seda meie Leedu kliendid, kes on vanas kinni ega pole tahtnud muid võimalusi katsetada.

Kulude kokkuhoid BÜ kasutamisel sõltub sellest, kui palju maksab garantii sertifikaat. Aga vaevalt, et see nii kalliks läheb, et selle soetamine oleks ebamõistlik. Teoreetiliselt peaks BÜ protseduuri kasutamine andma võimaluse mugavamini oma asju toimetada ning on vaid aja küsimus, millal ka meie seda kasutama hakkame.