Kulupõletamine kasvas plahvatuslikult

Eelmise nädala soojad ilmad ahvatlesid kergemeelseid kulu põletama kõikjal Eestis. Tuleohutuse eiramise tõttu väljus enamikul juhtudel olukord kontrolli alt ning seadis lisaks keskkonnale ohtu ka lähiümbruses elavate inimeste majapidamised. Suur abivajajate hulk ummistas häirekeskuse telefonid.

Talvise lume sulamisest möödus kaks nädalat ja seaduse järgi on kulupõletamine selleks aastaks keelatud. Uus lumesadu aga pikendas järjekordselt kulupõletamise aega.

Lisaks hoolimatutele kulupõletajatele valmistavad tuletõrjujatele peavalu ka hoovidesse ja paneelmajade ette lagunema jäetud autoromud. Vrakid on poisikeste mängumaa ja varem või hiljem pistetakse sellistele autodele tuli otsa. Kui romu süüdatakse, kannatavad ka kõrvale pargitud autod.

Kuna rämpsu või kulu põletamisel võivad tekkida tingimused, mida inimene ei saa ohjeldada (tuule suund muutub äkki jms), siis on sellise ürituse puhul rangelt vaja jälgida tuleohutusnõudeid. Veel parem, kui mittevajalik kraam viiakse prügimäele, mitte ei torgata talle hoovis tuli otsa.

Eelmisel nädalal tuli päästeteenistuse töötajatel kõige enam ohjata kontrolli alt väljunud leeke Harjumaal ja Tallinnas, seda tervenisti 170 korral. Umbes pooltel juhtudel oli tuli valla pääsenud kellegi ulakuse või kuritahtliku käitumise tõttu, abikutsujate ülejäänud osa moodustasid maa- ja majaomanikud, kes lihtsameelselt põlema pandud kulutulele enam piiri peale ei saanud.

Kulupõletamise periood toob väga suure töökoormuse ka häirekeskusele, kus eelmisel nädalavahetusel saadi Tallinnast-Harjumaalt üle 6000 kõne. Samaaegselt kulupõlengute ja muude tulekahjuteadetega tuleb häirekeskusel tegeleda arvukate kiirabiteadete vastuvõtmisega ning raadioside pidamisega sündmusega seotud üksuste ja häirekeskuse vahel. Väljakutsete plahvatuslik kasv võib aga viia olukorrani, kus häirekeskuse ressursid ammenduvad, tagajärjeks on hädaabikõnede vastuvõtmise kiiruse vähenemine ning kõnede ootejärjekord.

Päästeametnike hinnangul toovad massilised kulupõlengud kaasa mitu tõsist probleemi. Võib tekkida olukord, kus päästeasutusel ei ole põlengukohale saata ühtegi vaba kustutusmeeskonda. Kui samal ajal toimub liiklusõnnetus, kus kannatanuid on vaja autovrakkidest välja lõigata, seisavad päästjad hooletute kulupõletajate poolt pealesunnitud valiku ees: keda aidata?

Põhiliseks prahi ja risu hävitamise viisiks nii linnades kui maakohtades on selle põletamine. Lõkke tegemise kord on kõikjal sätestatud omavalitsuste poolt vastu võetud heakorra eeskirjadega. Tallinnas näiteks on lõkke tegemine lubatud vaid Tallinna tuletõrje- ja päästeameti ning Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti spetsialistide kooskõlastusel. Harjumaal tohib mitmetes kohtades lõket küll teha, nõutav on aga päästeteenistuse kooskõlastus ning loomulikult on igal pool ja igasuguse tule tegemisel vajalik kõikide tuleohutusnõuete täitmine.

Trahvida saab eeskirjade rikkujaid 10 kuni 50 päevapalga ulatuses.

Harjumaa 82, neist kulupõlenguid 76Tallinn 145, neist kulupõlenguid 94

Põhja-Eesti Häirekeskus 6038

Heakorra tagamiseks on keelatud põletada kulu ja prahti ning teha lõket ilma säästva arengu ja planeerimise ameti keskkonnaspetsialistide ning Tallinna tuletõrje- ja päästeameti kooskõlastuseta.

tuule kiirus kuni 1,5 m/s15 m kaugusel ehitistest30 m metsastpõlemisjäägid kustutada (vee ja mullaga)põletamist reguleerib kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirimäärata tuleb vastutav isik ja tuletegemise juures peavad olema esmased kustutusvahendid

Autor: Priit Laos