Loobu mustast palgast!

Ümbrikupalga saajat ei karistata, kui ta ise tunnistab üles musta raha saamise, ütleb uue maksukorralduse seaduse eelnõu. Äripäev toetab selle põhimõtte seadustamist ning kutsub töötajaid teatama maksuametile ettevõtjaist, kes seadustele vilistades maksavad suure osa töötasust ümbrikuis. Aus tasub olla: puhas palk = puhas südametunnistus + raskem rahakott tänu ausale konkurentsile.

Pakutav lahendus aitab kaasa maksupettuste avastamisele ning on seejuures odavaim meetod ses võitluses, teisi sõnu ei ole vaja palgata juurde maksuinspektoreid.

Senine võitlus maksupetturitega ei ole olnud tõhus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul maksab ümbrikupalka ikka iga viies ettevõte, kokku umbkaudu 5000 firmat. Igal aastal jääb laekumata ligikaudu pool miljardit krooni maksutulu.

Praegu kehtivad seadused karistavad nii ümbrikupalga maksjat kui saajat. See ei innusta kedagi petturist teada andma, veel vähem iseenda pettust vabatahtlikult üles tunnistama.

Maksuamet on pidanud leppima anonüümsete allikatega, kelle vihjest piisab maksuinspektoritele uurimise alustamiseks, kuid mis ei kõlba tõendiks. Sageli ei anna ka uurimine tulemust ? kes ikka maksupettuse kirjalikult vormistab.

Informatsiooni võimalikest maksupetturitest annavad ka töövaidluskomisjonid, kuid sedagi vaid juhul, kui suurem petis on väiksemal naha üle kõrvade tõmmanud ? ettevõtja on maksnud töötajale hüvitist n-ö ametliku palga pealt, mis võib olla töötaja tegelikust sissetulekust vaid tühine osa.

Ümbrikupalga saajat võib takistada oma tööandjat üles andmast kartus kaotada töökohta, teiseks pelgus saada külge ?koputaja? silt. Seetõttu võiks maksuamet tagab tunnistuse andnule anonüümsuse.

?Koputaja? nimetus elab paraku rahvasuus edasi, ehkki võõras võim on ammu omaga asendunud. Nähtavasti on rahval kergem omaks pidada petisest ettevõtjat ja musta palga saajat kui maksumaksjate rahaga hõlppõlve pidavaid ametnikke.

Maksupetturid siiski ei varasta ametnike (riigi), vaid teiste maksumaksjate ja lõpuks ka iseenda tagant ? makstes sotsiaal- ja tulumaksu miinimumpalgalt kasutavad nad ausate maksumaksjatega samaväärselt ühisest rahakotist makstavaid teenuseid, nagu haridus, ravi, teed, ühissõidukid jne. Teisi sõnu on maksude maksmisest st kõrvalehiilimine samasugune seaduserikkumine, nagu on näiteks korterivargus või pangarööv.

Ümbrikupalgast pole kasu siis, kui tabab pikem haigus ? haiguspäevatasu sõltub ametlikust palgast. Sellest sõltub ka lahkumishüvituse suurus ning sellelt makstud sotsiaalmaksust riigipensionisumma. Töötajal on, mille pärast tasub loobuda mustast palgast. See peaks andma talle ka julgust nõuda tööandjalt ausat palka. Pettuse ülestunnistanu karistusest vabastamisel on siin toetav ja ennetav mõju ? teadmine, et töötaja võib maksuametile tema kohta teavet jagada, sunnib ettevõtjat varem või hiljem sirge tee valima. Nii on töötajate kõrval võitjad ka teised ettevõtjad ? konkurents muutub ausaks, kaovad pettusega saavutatud eelised.

Kõige parem relv võitluses maksupetturlusega on siiski madalad maksud. Mida väiksemad on maksud, seda paremini need laekuvad. Kui valitsusliidul on tõsine tahe maksud kätte ja petturitest jagu saada, peab ta jätkama maksukoormuse alandamist.