Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti dividendipolka erinevad viisid
Firmad, kellel oli piisavalt jaotamata kasumit aastatest 1994?99, saavad dividende maksta tulumaksuvabalt. Teised on vähendanud dividendide deklareerimist, sest uus tulumaksuseadus koormab firmat tulumaksukohustusega, kui dividendi saaja on residendist füüsiline isik või mitteresident. Sel juhul on mõttekam investeerida kasum firma tootmisse ? näiteks Viisnurk, kelle 2000. a magus kasum paigutati jaotamatult ettevõttesse.
Mõned firmad soovitavad eraisikutel aktsiad kanda juriidilise isiku bilanssi.
Need otsused on tingitud uue tulumaksuseaduse ebareaalsest lähenemisest, et dividendilt makstav tulumaks on firma kohustus.
Et eesmärgiks oli firmade tulumaksu kaotamine, pidi tulumaksuseaduse autor vabastama tulumaksust juriidilisest isikust aktsionäridele suunatud dividendid. Lõpptulemus on maailma äriajaloos ennekuulmatu. Firma on kohustatud maksma tulumaksu nime all riigile
26/74 makstud dividendist, kui dividendisaaja on füüsiline isik või mitteresident; kohustus puudub, kui dividendisaaja on Eesti juriidiline isik.
Peab tunnistama, et säärast ebavõrdset kohustust ei saa nimetada tulumaksuks, vaid tuleb selgesõnaliselt nimetada aktsiisiks.
Lisaks tekkis kahekordne kohustus mitteresidendist dividendi saajatel, mis on eriti valus portfellinvestoritele, kellele kuulub alla 25% Eesti firma aktsiatest. Neil on maksukohustus koduriigis ja tulumaks peetakse kinni ka Eestis. Samas pole Eestis makstav dividend mitteresidendil tulumaksukohustusest mahaarvatav. Strateegilistele investoritele taheti vastu tulla, vabastades tulumaksust mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on üle 25% osalus Eesti firmas, aga see ei kustuta nende maksukohustust koduriigis.
Pole ime, et Eesti firmade juhid leiavad selles õhkkonnas erinevaid lahendusi. Neid pole mõtet süüdistada seaduserikkumises või ebaõiglases käitumises, kui süü lasub rahandusministeeriumil, kes ebamäärase maksuseaduse ilmale tõi.
Lahendus oleks lihtne. Tuleks avada tulumaksuseaduse ptk 10 erisoodustusi ja muid kasumieraldisi reguleerivad paragrahvid ja tõsta välja dividendid. Viimased on äriühingu aktsionäride normaalne aastatulu, mida peaks maksustama ikka saaja, mitte maksja tasemel.
Autor: Arne Kalm