Petturid varitsevad metsamüüjat

Üldjuhul on pettuseskeemid üles ehitatud omanike rahaahnusele ja teadmatusele. Kõik metsaomanikud on kuulnud mõnestki juhusest, kui keegi on rahast ilma jäänud, siiski ollakse valmis võtma riski, et pääseda maksude maksmisest.

Tihti kasutavad petised sarnaseid skeeme, mille mõnede tunnuste ilmnemine peaks metsaomaniku vägagi ettevaatlikuks muutma. Sulid leiavad müüja, kes soovib oma metsa raiuda, või leiab omanik ajalehe kaudu firma, kes teostab raieid. Omanikule lubatakse metsa eest kõrget hinda ja öeldakse, et maksuametiga probleeme ei teki.

Raie läbiviimiseks lepitakse kokku tööde maksumus ja hind, millega metsast saadavad tihumeetrid ostetakse. Tavaliselt on kokkulepped suulised, sest petturid võidavad libeda jutuga omaniku usalduse. Ettevaatlikumad metsaomanikud sõlmivad siiski ostu-müügilepingu. Paraku jäävad mitmed olulised tingimused lepingust välja ? ei fikseerita täpselt raie tegemise viisi, kohta ega maksetingimusi. Raielangi koristamise kohustus jääb hoopistükkis määramata. Kirjutatakse alla paberile, kus on kirjas vaid omaniku ja ostja nimi, ostja õigus puid langetada ning saadud materjal omandada. Sellega on sõlmitud tehing, mille väärtus ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse, kuid kõik õigused on antud metsa ostjale, kohustused jäävad aga omaniku kanda.

Omaniku valvsuse hajutamiseks tehakse ettemakse, mis võib olla nii rahasumma kui ka madala väärtusega põhivara, näiteks auto hinnaga umbes 10 000 krooni. Metsas alustatakse töid ja tihud kaovad.

Tavaliselt elab omanik kinnistust kaugel, tehes oma igapäevatöid teadmata, mis metsas toimub. Varsti on kogu kinnistu läbi raiutud ning tihumeetrid kadunud, samuti on kadunud ka raiujad. Kui omanikul õnnestubki leida inimesed, kellega leping sõlmiti, asendatakse ilus jutt ähvardustega. Omanikku ähvardatakse keskkonnainspektsiooniga, kellele lubatakse teatada keskkonnakahju tekitamisest metsas ? leping on ju tehtud nii, et vastutus metsas toimuva eest jääb omaniku kanda.

Lõpuks ei jäägi omanikule muud kui lagastatud mets ja hirm keskkonnainspektsiooni ees, kes võib kopsaka trahvinõude esitada. Lubatud rahasummasid ei maksta kunagi. Keskkonnainspektsiooni nõuniku Henn Altoni sõnul registreerisid keskkonnainspektorid käesoleva aasta esimese kahe kuuga kõige rohkem erametsade rüüstamisi Ida-Virumaal, järgnesid Lääne-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa.

?Rahas on tekitatud kahjustusi väga raske hinnata, sest tegu on abstraktsete mõistetega,? selgitab Henn Alton. ?Kes suudab öelda, palju maksab näiteks vaikinud linnulaul või segi sõtkutud metsaalune,? toob Alton näite küsimustest, mida inspektorite meeles mõlguvad. Tegelikkuses mõõdetakse keskkonnakahjustuste rahalist väärtust raiutud puude kändude läbimõõdu ja selle järgi, kui hõredaks n-ö ülepingutatud harvendusraide käigus mets on võetud.

Autor: Jaanus Kalvistu