Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötajate vigastused söövad majanduskasvu

    Tartu Ülikooli teadurite Lenno Uusküla ja Taie Kaasiku koostatud uuring vigastuste majanduslikust mõjust näitab, et Euroopa Liitu (EL) pürgiva eduka mainega Eesti fassaadi taga on palju inimesi, kes eluga kimpu jäänuna toimivad enesehävituslikult. Samuti on alkoholi kuritarvitamise tõttu suurenenud järsult vigastussurmade arv.
    Vigastuste ravikuluks sai Uusküla 1999. aasta andmete põhjal erinevalt haigekassa väidetavast 150?160 miljonist kroonist 322,8 miljonit krooni. Selle moodustasid ravi-, haiguslehe- ja ravimikulud. ?Andmete erinevus on väga lihtne. Sageli ei diagnoosita vigastust vigastusena, mistõttu see ei lähe ka vigastuste ravikulu alla,? selgitab ta. Vigastushaigestumuse kaudseks kuluks hindas ta 549 373 kaotsi läinud tööpäeva.
    1998. a statistikaandmete põhjal olid suurimat kahju põhjustanud vigastussurmaks enesetapud, mille kaudne kulu riigile oli 264,6 miljonit krooni. Järgnesid liiklusõnnetused (234,6 mln kr), ründed (174 mln kr) ja alkoholimürgistus (137,6 mln kr).
    Vigastuste ja vigastussurma mõju riigile, ettevõtetele ja inimesele on erinev. Riigi seisukohalt jääb nende tõttu tegemata töid 1,3 miljardi krooni väärtuses, lisaks üle 300 miljoni krooni küündivad ravikulud. Ettevõte saab vigastatud töötaja asendada ja talle jääb üksnes kindlustuskulu.
    ?Võib öelda, et majanduslikust seisukohast on vigastused ettevõttele isegi kasulikud, sest talle on soodsam kulutada vähem tööohutusele ja pakkuda inimesele riskantset tööd, sest selle vastuvõtjaid leidub,? ütleb Uusküla.
    Inimene kannatab kõige rohkem, sest temale tähendab vigastus kas elu kvaliteedi halvenemist või lõppu.
    Mida teha, et Eesti saaks vigastuste vähendamisega liikuda arenenud riikide suunas? Et 60% kõigist Eestis toimuvatest vigastustest on seotud alkoholiga, siis rõhutab kauaaegne intensiivraviarst Enno Kross, et alles siis on võimalik midagi ära teha, kui riik muudab alkoholipoliitikat ja kujundab arukamat suhtumist alkoholi tarbimisse.
    Enno Krossi, Ilona Drikkiti ja Silver Sarapuu uuringust selgub, et iseseisvusperioodil on alkoholi tarbimine järsult kasvanud, mille tagajärjel on aastail 1990?1999 surnud alkoholimürgistusse 100 000 inimesest 18, võrreldes Leedu 10 ja Ungari 7,6ga. 2300 vigastussurmast 1400 on põhjustanud alkohol. Siit jõuavad autorid järeldusele, et vigastused ja vigastussurm on muutunud Eesti majanduse arengu segajaks, mistõttu ühiskond peab valitsuse ja riigikogu osavõtul välja töötama selgete põhimõtetega alkoholipoliitika, mis aitaks tervendada inimeste ja rahvuse tulevikku.
    Aasta jooksul saab Eestis vigastada 150 000 inimest ehk iga kümnes ning vigastussurma sureb 2300 inimest. Raske, surmaga lõppev vigastus on ränk mitmes mõttes. Esiteks põhjustab see hingelise trauma vigastatute omastele. Teiseks läheb vigastuste ravimine üldjuhul kulukaks, mis neelab tavahaigete raviraha. Ja kolmandaks näitab statistika, et vigastussurm tabab üsna noori inimesi, kellel läheb kaotsi hulk tööaastaid.
    Eesti keskmine eluiga on 70,1 aastat, vigastussurmaga lahkunutel aga 51,9 aastat. Üldisest suremusest moodustavad vigastussurmad 11?13% ja ilma nendeta oleks keskmine eluiga 2,5 aasta võrra pikem.
    Viru-Nigulas asuva väikese lillepoe omanik Rea Mets sattus raskesse liiklusõnnetusse möödunud nädalavahetusel, kui vastassuunast tulnud auto libises nende autole otsa. Esialgu Rakvere haiglasse viidud Metsade abielupaar toimetati samal päeval raskete vigastuste tõttu Mustamäe haigla traumatoloogiaosakonda.
    ?Operatsioon kestis kokku kümme tundi. Ma ei teagi, kas mul on jalad naelte või plaatidega kokku pandud. Mul on mõlema jala reieluumurrud, lisaks parema jala põlvevigastus. Juuksed on siiamaani klaasikilde täis, peas haav. Mees hingab praeguseni aparaatide all, tema on raskemas seisus,? rääkis kolme lapse ema.
    ?Neli aastat tagasi oli abikaasal ka raske avarii, oli üheksa kuud sinisel lehel ja ka grupi peal. Aga tookord saime mõlemad paremat palka, nüüd saan endale lillekaupluse väikese käibe juures maksta ainult miinimumpalka. Kui riigitööl oleks, oleks seljatagune ikka paremini kindlustatud,? arvas Mets.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
S&P 500 ja Nasdaq jätkasid allamäge veeremist
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
USA peamistest aktsiaindeksitest kerkis neljapäeval ainuüksi Dow Jonesi tööstuskeskmine; S&P 500 ja Nasdaqi liitindeks jätkasid eelmisel nädalal alanud langust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.