Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Geeniprojekti tasu jätab perearstid külmaks
?Kas 200 krooni doonori eest on palju või vähe, sõltub sellest, mida perearst tegema peab,? ütleb Eesti Perearstide Seltsi esimees, Tartu Ülikooli sisekliiniku juhataja Margus Lember. ?Projekt on alles nii toores, et vara on hinnangut anda.?
Lemberi sõnul võtab aga perearst, kes geenivaramu projektiga vabatahtlikult ühineb, endale suure lisakoormuse.
Eesti Perearstide Seltsi Tartu piirkonna juhi Monika Vase sõnul pole geeniprojektis osalemine perearstide seas päevakajaliseks jututeemaks tõusnud. ?Perearstidel on muudki paberitööd kohutavalt palju,? sõnab perearstina töötav Vask ja lisab, et geeniprojekti kohta pole perearstidel veel mingit infot.
Tartu perearsti Tarvo Kiudma arvutuste kohaselt oleks ta netopalk kuus 15 000 krooni, kui ta heidaks perearsti praksise kõrvale ning pühenduks tööpäevadel vaid vabatahtlike doonorite küsitlemisele. Arvudega spekuleerides eeldab Kiudma, et ühele doonorile kulub tund aega. Kui doonori peale kulub aga kaks tundi, langeks kuuteenistus 7500 kroonini.
?On selge, et ma ei saa jäägitult pühenduda vaid doonoritele,? räägib Kiudma. ?Ma pean tegelema ju ka oma põhitööga.? Kolm aastat perearstina tegutsenud Kiudmal on 2300 patsienti. Spordiarsti haridusega Kiudma on lisaks veel Eesti suusakoondise arst.
Sihtasutuse Eesti Geenivaramu tegevjuhi Krista Kruuvi sõnul peaks oktoobris-novembris käivituma geeniprojekti pilootprojekt, mille käigus võtavad perearstid 10 000 vabatahtlikult doonorilt vereproovi ning täidavad patsiendi kohta ankeedi. Pilootprojekti, mille rahastaja loodetakse leida raja tagant, kestvuseks on planeeritud pool aastat.
Kruuvi andmeil on nad prognoosinud perearsti koormuseks 4?5 doonorit nädalas. Ajakirjanduses läbi jooksnud doonori küsitlushind ? 200 krooni ? pole lõplik, kinnitab Kruuv.
Kruuvi sõnul aitab ankeeti koostada Prantsusmaal asuv rahvusvaheline vähiuurimise keskus. ?Ankeet ehitatakse üles blokkide kaupa,? selgitab Kruuv. ?Kui inimese vastus mingi elundkonna haiguse kohta on eitav, saab intervjueeritav minna üle järgmise bloki juurde.?
Kruuvi kinnitusel hakkavad nad pärast terviseankeedi valmimist perearste põhjalikult koolitama. ?Ankeedi täitmise täpsusest sõltub andmete kvaliteet,? räägib Kruuv.
Geeniprojekti taganttõukajad on arvestanud, et kaasavad pilootprojekti 50?60 pere- ja üldarsti. Kuna Tartus on perearstindus hästi käivitunud, siis soovitakse kaasata just Taaralinna arste. Ilmselt kaasatakse üks-kaks piirkonda veel, et läbi mängida proovide logistiline teekond andmetöötlemiseni. Ligi 500 Eestis tegutsevast perearstist töötab Tartus ja Tartumaal umbes 80.
Kruuv avaldab lootust, et nad suudavad perearstidele geeniprojekti vajalikkust põhjendada nii, et perearstid on valmis kaasa tulema. ?Arst peaks olema huvitatud oma patsientide heast käekäigust,? räägib Kruuv. ?Pilootprojekti raames kogutud andmeid saavad arstid hiljem kasutada oma igapäevatöös.?