Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiglauuendus = kirvega kompuutri remont
Eesti tervishoiusüsteemi reformijad on oma tegemiste põhjendamiseks käibele lasknud mitu müüti, neist nelja olulisemat pooltõde ja ka lausa valet on siinkirjutaja juba analüüsinud (vaata ka
?Müüdid Eesti tervishoiust?, ÄP, 11.04.). Tahaks tähelepanu juhtida veel ühele müüdile.
See väidab, et haiglate reform parandab arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti. Seegi pole müüt, vaid vale. Me oleme juba ühe kalli reformi teinud ? rakendanud perearstisüsteemi. Väidetavalt pidi esmatasandi arstiabi odavnema, meie andmeil aga kallines ligi 20 võrra. Täpseid andmeid ei ole kahjuks avaldatud. Enne uue reformi käivitamist oleks vaja uurida, kas perearstireform tõi lisaks negatiivsetele tendentsidele (arstiabi kallinemine, järjekordade pikenemine, patsientide jooksutamine) kaasa ka midagi positiivset.
Tallinna Arstide Liidu arvates toob kavandatav tervishoiureform olulisi muutusi arstiabi osutamisel kõigile inimestele:
väheneb eriarstiabi kättesaadavuspikenevad järjekorrad haiglaravilehalveneb abivajajate sotsiaal-psühholoogiline olukordoluliselt suureneb tervishoiukulutuste osa perekonna ja riigi eelarves.
Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni andmeil põhjustavad järjekorrad paratamatult ravikvaliteedi halvenemise. Pole mingit põhjust loota, et meil läheb teisiti. Kas selliseid tulemusi pakkuv reform saab olla elanikele vastuvõetav?
Erinevalt müütidest on rahapuudus haiglates reaalselt eksisteeriv asi. Tervishoiu rahaliste raskuste peamine põhjus selgub ravikindlustuse eelarvet uurides.
Maksumaksjatelt laekub 2001. a ravikindlustusmaksu ca 860 miljonit krooni rohkem kui 1999. a, vastavalt 4,545 mld ja 3,588 mld, aga raviks eraldatava raha hulka pole suurendatud (vt graafik).
Kui 1999. a kasutati ravikindlustuse eelarvest haiglaravile 44,6, siis tänavu ainult 36. Lisaraha on neelanud haigekassa omakulude hüppeline kasv, korrastamata soodusravimite süsteem ja kasvanud töövõimetus. Uuel haigekassa nõukogul on, mille üle mõelda.
Muutused tervishoius on kümne aasta kestel kulgenud sujuvalt, kiiresti ja õiges suunas. Käivitatav reform meenutab paraku kirvega kompuutri remontimist, samas kui mõistlikum ja odavam oleks parandada programmeerimisvead.