Must kütuseäri ? liiga kõva pähkel politseile

20. aprill 2001, 00:00

Vedurijuht suunab kütuserongi tupikteele. Rong peatub asfaldiplatsi juures mahajäetud lauda ees. Lauta sõidab sisse tsisternveok ja asub kütust ümber pumpama. Töö sujub õlitatult. Kohal on Paha Politseinik, loomulikult ?juhuslikult?. Kaadrid justkui kriminaalfilmist, kuid ekraanil pole näha Head Politseinikku. Ei ole film, hoopis pildike Eesti tõsielust ? kütusekratid oma igapäevases tegevuses.

Eestis on aastaid käinud ja käib ka täna suurejooneline must kütuseäri, Eesti politsei laiutab jõuetult käsi ja ootab ikka selgeid tõendeid organiseeritud kuritegevusest, mis näitab, et politsei kas ei oska, ei jaksa või ei taha sellise seltskonnaga võidelda.

Selliseks arvamuseks annab alust esiteks kütusevarguste suur ulatus ? kuritegelikud grupeeringud, kelle seas ka kurikuulus t?et?eeni grupeering, varastavad aastas umbes 3% Eestisse rongiga saabuvast kütusest.

Rahasse ümberarvestatult teeb see umbes miljard krooni ?puhast? maffiagrupeeringute kasuks. Varastatud kütus jõuab siinsetesse tanklatesse. Kuid ei kaota teise mitte ainult kütuseärimehed, vaid ka riigil jäävad saamata aktsiisitulud.

Teiseks käib kütuserongidest mati võtmine suisa avalikult. Miks peaksidki vargad oma ?igapäevase leiva teenimist? varjama, kui pealtnägijad kinnitavad, et on näinud kütustevarastega samas paigas politseiautosid.

Politsei on läbi viinud ametkondliku juurdluse, kuid nende andmeil pole ühegi politseiniku osalemine ses äris tõestust leidnud. Maardu politsei on algatanud ka kriminaalasja uurimaks 1999. a sügisel toimepandud kütusevargust ASi Milstrand rongist. Firma juhid aga ei looda, et politsei süüdlased leiab.

Mitte ainult Milstrand, vaid AS Lukoil, AS Triigen ja mitmed teisedki firmad on kaotanud usu Eesti politseisse ega pöördu enam iga kütusevarguse pärast nende poole. Nad lepivad vaikimisi ?katusega? oma äri kohal ? nii mõndagi ärimeest on ähvardatud, politseist pole aga abi olnud.

Kolmandaks ? maffiagrupeeringud ei saa kõrvalise abita kütust varastada. Kütuserong tuleb Eestisse saatedokumentidega, mida kontrollib toll; raudteetsisternid kuuluvad SRÜ riikide ühisvaguniparki, kus osanik ka Eesti Raudtee; rongi teekonda turvatakse, keegi juhib rongi; keegi seab liipreid; keegi veab kütuse tanklaisse; keegi müüb selle maha.

Sel ketil on nii palju lülisid, et paneb imestama, kuidas politseil on õnnestunud oma tööd nii teha, et ta pole ketist ?nõrka? lüli kuidagi suutnud üles leida. Ehk on mõned politseimundrit kandvad inimesed ise selleks ?nõrgaks? lüliks?

Majanduskuritegudega ja veel enam selle organiseeritud vormidega on raske võidelda, see on tõsi. Kuid käed rüpes istumine ? keskkriminaalpolitsei komissari Urmas Krügeri sõnul sekkuvad nad kütusevargustuste uurimisse siis, kui ilmnevad selged organiseeritud kuritegevuse tunnused ? on üksnes vesi kurjategijate veskile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing