Väikeettevõtted vajavad rohkem tähelepanu

20. aprill 2001, 00:00

Olen arvamusel, et lähiaastatel kasvab Eestis väikeettevõtete arv hüppeliselt. Paraku pole mul oma arvamuse kinnituseks võimalik toetuda ühelegi konkreetselt väikeettevõtlust käsitlevale värskele uuringule, sest neid lihtsalt pole. Viimane asjakohane aruanne, Phare toetusel valminud ülevaade väikeettevõtluse olukorrast Eestis aastal 1998, on tänaseks juba ajaloolist väärtust omav dokument.

Millised on hüppelist kasvu toetavad kaudsed argumendid? Esiteks on suurerastamise lõppfaasi jõudmisega meie majanduses taas üks ring läbitud. Enamikus majandussektorites on turg jaotatud ja stabiliseerunud. Uutele tegijatele ja investoritele on jäänud paljuski oma ni?i otsimise ning leidmise rõõm.

Teiseks jääb ettevõtete liitumise või ühendamise protsessis pidevalt väärilise rakenduseta hulk spetsialiste, kellest osa alustab oma äriga. Loodetavasti teevad valdavalt sama valiku ka haldusreformi käigus koondatavad sajad omavalitsustegelased.

Kolmandaks võimaldab uue majanduse reeglite mõistmine ja internetiühenduse laienev levik tõepoolest täna paljudel ilma märkimisväärse stardikapitalita väikeettevõtjaks hakata. Värskeim ja lähedaseim näide on siin staa?ika uudisetoimetaja lahkumine Äripäevast, et alustada oma majandusuudiste portaaliga. Minu meelest hullumeelselt riskantne ettevõtmine, kuid siiski ühtaegu nii ajastule sümptomaatiline kui isiklikult sümpaatne.

Neljandaks ei saa alahinnata eestlaste põhjamaisest mentaliteedist ja luterlikust taustast võrsunud individualismi. Väikeomanikuks olemine annab tohtult lisamotivatsiooni pingutamiseks ning ühtaegu ka võimalusi oma töö vilju vahetult maitsta. Väikeettevõtja on vaba korporatiivse identideedi mängureeglitest ning omab märkimisväärselt suurt tegutsemis- ja mõttevabadust. Tegelikult tahab sisemas vaba olla ka suurkorporatsiooni juht, kes vabal ajal tsikliga ringi kihutab. Olemuslikult pole ju Harley Davidsoni elustiil muud kui etableerunud anarhism.

Väikeettevõtluse tänane olukord ja tulevikuväljavaated pole avalikkuses hetkel just ülemäära aktuaalsed. Sihikindlalt on väikeettevõtluse tähelepanu pööranud vaid Maksumaksjate Liit ning ajaleht Äripäev. Väike- ja Keskmiste Ettevõete Assotsiatsiooni tegevus on viimastel aastatel olnud pehmelt öeldes passiivne. Kaubandus-Tööstuskoja liikmed on valdavalt väikeettevõtjad, kuid juhatusse kuuluvad suurettevõtete esindajad on pühendunud pigem riigi äriühingute nõukogude töös osalemisele. Riigi tegevust väikeettevõtlusele seadusandliku raamistiku loomisel ning erinevas vormis toetuse pakkumisel saaks kindlasti olla tõhusam.

Olen kaugel mõtteviisist, mille kohaselt tuleks väikeettevõtlust pidevalt mingite erisoodustusega poputada. Nagu juba viitasin, peabki tüüpiline väikeettevõtja oma põhiliseks tugevuseks just ise hakkama saamist. Sellest lähtuvalt peaksid väikeettevõtjaid ise oma erialaliite ja katusorganisatsioon rohkem kasutama enda huvidele vastava majanduspoliitika kujundamiseks.

Kindlasti oleks enamik väikeettevõtjaid ja FIEsid huvitatud näiteks toimiva õppelaenuga analoogsetest, riigi poolt osaliselt garanteeritud soodsatest laenutoodetest. Ühishuvi valdkonnaks on kahtlemata veel seadusandluse sõbralikumaks muutmine ettevõtluses alustajatele, mis nõuaks tõhusat lobbytööd.

Kui väikeettevõtted annavad laias laastus ligi kaks kolmandikku riigi tööhõivest, siis peaks neil osalusdemokraatia kaudu olema ka tugev kaasarääkimisõigus enamiku töö- ja sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel.

Raske on kõnelda väikeettevõtjate tänastest probleemidest, kui neid pole viimastele aastatel uurinud ei riik ega ettevõtlusorganisatsioonid. Seega võiks esimene samm teadliku tegevuskava koostamisel olla vastava uuringu läbiviimine näiteks Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil.

Ivo Rull on suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja, EKTK juhatuse liikme kandidaat

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing