Varimajandusse igalt inimeselt 300 krooni kuus

?Heameelega kasutatakse musta tööjõudu korteri või auto remondil, kuna see on odavam,? ütles EKI direktor Marje Josing. ?Piraat CDde ostmine on aasta jooksul aga vähenenud, neid ostab iga neljas elanik.?

Josingu sõnul kasutavad ?musta? tööjõu teenuseid ja ostavad piraatkaupa kõige rohkem keskealised inimesed, samuti mitte-eestlased. ?Uuringust tuli välja, et inimesed ei pea riigile maksude maksmata jätmist eriti suureks kuriteoks,? ütles Josing.

EKI uuringust selgub, et eelmisel aastal moodustas 13 protsenti elanike kulutustest nende kaupade ja teenuste ostmine, millelt ei maksta riigimakse. Aasta varem kulus elanikel varimajandusele 11 protsenti väljaminekutest. EKI küsitles 900 inimest.

Statistikaameti andmeil oli eelmise aasta kuu keskmine väljaminek leibkonna liikme kohta 2210 krooni ning seega kulutas iga inimene maksuvabade teenuste ja kaupade ostmisele kuus 287 krooni.

Eesti autoriõiguste kaitse organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg ütles, et piraatplaatide müügi osas on viimase aasta jooksul olnud selge vähenemise tendents.

?Kui kaks aastat tagasi oli Kadaka turul 160 müügikohta, kus piraatplaate müüdi, siis nüüd on neid kümne ringis,? rääkis Härg. ?Ka muusikalevitajad ütlevad, et turul on toimunud väike tõus.?

Härg lisas, et kuigi avalik piraatplaatide müük on kontrolli alla saadud, käib letialune äri ikka edasi. ?Näiteks on väga levinud, et videolaenutustes laenutatakse tuttavatele inimestele piraatvideosid,? ütles Härg.

Laialt on maksupettused levinud väikestes ehitusfirmades, kus tihtipeale hoitakse kokku selle arvel, et makstakse töötajatele ümbrikupalka. ?Väikestes firmades on selline teguviis levinud, sularaha liigub neis firmades palju,? ütles Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link. Pettusega tegelevad ehitusfirmad on toonud teguviisi põhjenduseks, et alltöövõtjana tegutsedes pole muud moodi võimalik objekte saada, kui maksude arvel võimalikult madalat hinda pakkudes.

Riigil jääb ainuüksi salatubaka ja -alkoholi pealt aastas saamata aktsiisi ja käibemaksu 590 miljonit krooni ning nende kaubagruppide aastane illegaalne jaekäive on 440 miljonit krooni.