Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Raudtee juhtkond vaidlustas BRSi kompetentsuse
Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ja vastne nõukogu esimees Tõnu Kõiv seadsid eelmisel nädalal kahtluse alla kaks aastat tagasi USA esiraudteeärimeheks valitud BRSi juhi Edward Burkhardti investeeringute-alase kompetentsuse.
Raudteejuhid otsustasid tellida alanud nädalal Tallinna Tehnikaülikoolilt ekspertiisi BRSi kavale vahetada kõik Eestis kasutatavad Venemaa päritolu vedurid 74 rohkem kui 20 aasta vanuse Ameerika päritolu veduri vastu.
Eesti Raudtee nõukogu lükkas kompromissitult tagasi oodatavalt nädala aja pärast ettevõtte suuromanikuks tõusva BRSi nõudmise loobuda viie Venemaal valmistatud uue veduri liisimisest. Nõukogu toetas Juchnewitschi seisukohta, et ilma veduriostuta Venemaalt tabab Eesti Raudteed krahh suutmatuse tõttu teenindada transiitkaupade omanikke varem sõlmitud lepingute kohaselt.
Nõukogu otsuse tõttu saabuvad Venemaal valmistatud vedurid Eesti raudteele BRSi tahte vastaselt juba lähinädalatel.
Teede- ja sideministeerium toetab nõukogu otsust täielikult, ütles ministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav, kes kuulub ühtlasi raudtee nõukogusse.
?Mina ei ole tellitud ekspertiisist kuulnud,? ütles BRSi juhatuse aseesimees Guido Sammelselg. ?Ma ei soovi seda kommenteerida, sest mulle tundub, et inimesed ajavad seda ekspertiisi tellides mingisugust oma asja, mis erineb BRSi taotlustest.?
?Ameerika vedureid tuleb pärast ümberehitamist ja enne kasutusele võtmist katsetada, kuid praegune veduripark ei pea nii kaua vastu,? rääkis Juchnewitsch. ?Ma pole kindel, et Eesti raudteesillad on kuue kuu pärast suurema teljekoormusega Ameerika vedurite vastuvõtmiseks ette valmistatud.?
BRSi hinnangul on üle 20 aasta vanad Ameerika vedurid uutest Venemaal valmistatutest kümneid kordi paremad pikema ja odavama hooldusaja tõttu.
?Vene vedurid on ülikalli ekspluatatsioonimaksumusega ja väga keskkonnaohtlikud,? ütles Sammelselg.
Vastupidiselt BRSi väidetele läheb hoopis Ameerika vedurite kasutuselevõtt ülikalliks ning takistab vedude sujuvat korraldamist, rääkis Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Andrus Kuusmann.
Eesti Raudtee peab Ameerika vedurite liiga suure teljekoormuse tõttu investeerima täiendavalt kuni 300 miljonit krooni, et suurendada ligi 400 silla ja truubi kandevõimet. Eesti raudteesillad on ehitatud kuni 28tonnist teljekoormust silmas pidades, kuid Burkhardti soovi kohaselt ostetavate vedurite teljekoormus on Kuusmanni sõnul 30 tonni. Raudteel praegu kasutatavate Venemaa päritolu vedurite teljekoormus ulatub 25 tonnini.
Kui praegu kasutatavat teljekoormust arvestades piisab sildade ja truupide remondiks 12tunnistest liikluskatkestustest, siis kandevõime suurendamiseks tuleb hakata planeerima ööpäevaseid liiklusseisakuid, selgitas Kuusmann.
Venemaa Luganski tehase vedurite veovõime on 5000 tonni, vanadel Ameerika veduritel väidetavalt vaid 3000 tonni, mistõttu peab neid sama kaubakoguse äravedamiseks kaks korda rohkem olema.
Raudteeamet lubab BRSi soovitud vedurid Eesti Raudteele alles pärast testimist erilisel katsepolügoonil, mis asub Venemaal Moskva lähistel, ütles ameti peadirektori kohusetäitja Oleg Epner.
Seitsmekümnendate aastate keskel valmistatud vedurite eest valmistub BRS maksma ligi 500 miljonit krooni. Sama palju raha kulub vedurite ümberehitamiseks ja remondiks.
Ameerika veduritel tuleb ümber ehitada raamid ja haakekonksud, sest need ei vasta Venemaa raudtee standarditele.
Varem on BRS teatanud kavatsusest vahetada Juchnewitsch raudtee peadirektori ametikohalt välja mõne Euroopa Liidu liikmesmaa kodaniku vastu, pakkudes vastu ettevõtte madalamat ametikohta logistikavaldkonna juhina.
Kuigi raudtee 66 protsendi aktsiate müügileping peaks erastamisagentuuri ja BRSi poolt allkirjastatama juba järgmisel nädalal, võib mõnede erastamisagentuuri nõukogu liikmete vastuseis tehingu nurjata.
?Kogu erastamine tuleks nurjunuks lugeda,? ütles agentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk. Tema hinnangul ei tohiks raudteed BRSile müüa ainult sellepärast, et pole paremat pakkumist.