Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tõus jätkus teist nädalat
Möödunud nädal oli USA aktsiaturgudel teiseks järjestikkuseks tõusunädalaks. Nasdaqi üldindeks suutis nädalaga kosuda 10,3 ja Dow Jonesi tööstuslik keskmine 4,5%.
Turud liigutas tõusule kaks jõudu: esiteks ettevõtete majandustulemused, kust võis leida küll ka mõõdukalt positiivseid üllatusi. Teiseks põhjuseks oli Föderaalreservi kolmapäevane üllatuslik käik, mil vastupidiselt igasugustele ootustele alandati baasintressi poole protsendipunkti võrra 4,5 protsendile.
Eelmise nädala tehnoloogiaettevõtete majandustulemuste laviini jälgides on analüütikutel tekkinud arusaam, et teine kvartal saab olema pöördepunktiks. Sellise arvamuse kujunemise üheks süüdlaseks on maailma suurim mikrokiipide tootja Intel, kelle esindaja sõnul on mikrokiipide turg stabiliseerumas ning edaspidi peaks olukord paranema. Optimistlikud avaldused Intelilt olid kontrastiks ettevõtte kvartalikasumi 82protsendilisele vähenemisele esimeses kvartalis. Teiseks tuleviku suhtes optimismi külvajaks oli tarkvaratootja Microsoft, kes samuti pidas teist kvartalit põhjaks. Kolmandana väljendas sama seisukohta arvutitootja Hewlett-Packard, kes oli küll ka sunnitud teatama töökohtade olulisest vähendamisest.
Nädala mõjukaimaks uudiseks oli aga siiski kolmapävane baasintressi alandamine Föderaalreservi poolt. Nasdaqi üldindeks suutis Fedi aktsiooni toel kerkida päevaga 8,1%.
Aktsiaturgude jaoks eufooriat tekitanud intressikärpe mündil võib aga olla ka teine külg. Keegi ei näi küsivat, miks Fed Alan Greenspaniga eesotsas niivõrd järsu otsuse langetas. Kas mitte ei või olla tegemist uksele koputava majandussurutisega, mida nüüd iga hinna eest vältida üritatakse? Indikatsioon USA majanduse olukorra nõrgenemisest on täiesti olemas: tööpuuduse kasv, teist järjestikkust kuud langev autode müük ning noateral balansseeriv tarbijausaldus. Hetkel näivad probleemid olevat veel ettevõtete tasandil, kuid analüütikute hinnangul ei ole e aeg kaugel, mil tarbimises võivad tulla olulised tagasilöögid.
Makronäitajate nõrkus võib aga ka aktsiaturgudele hakata negatiivsest mõju avaldama. Esimeseks pääsukeseks võib olla miinusmärk reedel avaldatava esimese kvartali SKT kasvunumbri ees. Seda ei peeta küll siiski eriti tõenäoliseks ning enne järgmist võimalikku negatiivset uudist mais avaldatavate käesoleva kuu jaekaubandusnäitajate näol ei tohiks turgudel languse õigustamiseks halbu uudiseid võtta olla.