Laondus kätkeb kokkuhoiu võimalust

Logistikas käsitletakse laomajandust ühe valdkonnana, kus on võimalik tõsta tootlikkust mitmekordselt. Teoreetiliselt peab optimaalne logistika ettevõttel võimaldama toime tulla ilma kauba vaheladustamiseta.

Praktikas on suur ladustamispunktide arv tarneahelas märk logistika halvast korraldusest.

Kuna toote valmistamisest lõpptarbijani jõudmiseks kuluvast ajast moodustab ooteaeg ladudes kuni 90%, siis kaasnevad pika ladustamistsükliga enamasti suured kulud, mis mõjutavad toote müügihinna kaudu otsustavalt ettevõtte konkurentsipositsiooni.

Logistika põhieesmärk on tarneahela kulude vähendamine. Ladu on aga koht, kus kaup peatub tekitamata lisaväärtust. Veel kümnekonna aasta eest omasid paljud suurtootjad hulgaliselt oma ladusid väikeste geograafiliste üksuste varustamiseks, tänapäeval on kõik suuremad turuosalised läinud üle minimaalsete ladustuspunktide strateegiale. Nõutavad kaubakogused tarnitakse piirkondlikele edasimüüjatele otse kesklaost väiksemate partiidena ja suurema tarnetihedusega.

Suurendatud tootlikkusega logistikasüsteemis vähenevad ladustamiskulud mitmekordselt, kuid suurenevad transpordikulud ja käsitlemiskulud terminaalides. Majanduslik efekt saadakse tarneahela koondkulude vähenemise kaudu. Suure ringlemiskiirusega keskladusid on lihtsam laia tootenomenklatuuriga varustada, seetõttu kindlustab taoline süsteem ka parema klienditeenindustaseme.

Enamus ettevõtteid kasutab igapäevaseks toimimiseks erineval hulgal ladusid. Kuna tootmis- ja müügimahud praktikas alati mingil määral kõiguvad (tootmine toimub partiidena, tarned on ebakindlad, müük kõigub hooajaliselt jms), vajab ettevõte tarbijate nõudluse piisavaks rahuldamiseks ja käibe ühtlustamiseks teatud kaubavarude puhvrit ehk reservladu. Ladude täielik vältimine on praktikas raskesti rakendatav, kuid paljud ettevõtted omavad suurt potentsiaali optimeerimaks logistikaketis kasutatavate ladude arvu, nende asukohta ning vähendamaks laoväärtust.

Laopidamisega kaasnevad kaupade füüsilisest käsitlemisest ja lao ülalpidamisest põhjustatud kulud. Traditsiooniliselt jaotatakse laokulud kahte rühma:

lao ülalpidamiskuludladustamise kulud

Lao ülalpidamiskulud on seotud ehitiste amortisatsiooniga, kasutatava tööjõu, lao sisseseade ja tehnikaga. Need on suhteliselt sõltumatud ladustatava kauba kogustest ja seetõttu käsitletakse neid püsikuludena.

Ladustamiskulud on tihedalt seotud ladustatava kauba kogustega. Need on kulud, mis on põhjustatud kapitali sidumisest käibevahenditega, kaupade riknemisest, aegumisest, kindlustusmaksetest jms. Ladustamiskulud on muutuvkulud, mis sõltuvad laos olevate toodete kogustest ja lao ringlemiskiirusest.

Konkurentsitihe majanduskeskkond nõuab iga ettevõtte laonduskontseptsioonilt efektiivsust ja paindlikku funktsioneerimist. Firma laondus peab suutma pakkuda head teenindustaset firma allüksustele ja/või partneritele väljaspool ettevõtet.

Kaasaegne ladu on logistiline süsteem, milles on ruumilisel planeeringul, tehnika ja sisustuse valikul, kauba hoiustamis- ja käsitlemissüsteemidel ning IT kasutamisel põhineva mõtestatud töökorraldusega võimalik saavutada mitmetesse kordadesse ulatuvat rahalist efekti.

Lao efektiivsuse üks tegur on laoteenuste madal omahind, mis eeldab pidevaid otsinguid hoiustamis- ja käsitlemiskulude vähendamiseks. Lao toimimise põhiefekt on saavutatav peamiselt hästi läbimõeldud ja planeeritud töökorraldusega, mis suurendab otseselt seotud kapitali tootlikkust. Kapitali tootlikkust saab tõsta näiteks lao tööaja pikendamise või tööga enam kui ühes vahetuses.

Laotööd iseloomustavad perioodiliselt suured koormuste kõikumised, hoolimata sellest tuleb kõik kauba käsitlemise operatsioonid teostada nõutud teenindustasemel. Protsesside efektiivseks juhtimiseks peab pidevalt jälgima kaubavoogude kulgu ja paigutama tööjõudu ümber viisil, mis tagab ka tippkoormuse ajal klientide häireteta teenindamise. Kõik vähemolulised toimingud teostatakse töökoormuse langedes.

Tulevikus koondub laondus üha enam. Kõrge rentaabluse ja laia tootevalikuga suured kesk- ja jaotuslaod parandavad lõpptarbijate teenindamise taset. Ladude koondumine optimeerib ettevõtete poolt ostetavate kaubapartiide mahtusid ja tarnerütmi, kahandades samas ka hangete ja vedude hinnataset. Teise tähtsa suundumusena hakkavad erinevate sektorite ettevõtted senisest rohkem laoteenuseid logistikafirmadelt sisse ostma, sest sellise lahenduse eelisteks on kontrolli all olevad laokulud, mitmekülgne lisateenuste valik ja paindlik teenindamine.

Autor: Ain Tulvi