Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Spari poed valitsevad neljas linnas

Spar peab ennast turuliidriks Rakveres, Viljandis, Pärnus ning veel ka Tartus, nõrgemalt on kett esindatud Narvas, Kuressaares, Haapsalus ja Raplas. Samas võib teiste jaekettide laienemine linnades väljaspool Tallinna seda positsiooni muuta ning samuti ei pea väljaspool Tallinna tegutsevad kohalikud ettevõtjad Spari alati hinnadikteerijaks, vaid pigem Säästumarketit.

Spari kaubamärgi all opereeriva Baltic Food Eesti ASi turundusdirektori Marge Rahu sõnul omab ettevõte ülevaadet kõigi konkurentide ning ka Spari lähikauplustest erinevas ni?is tegutseva Säästumarketi hinnakujundusest.

Tartus on Sparil kaheksa kauplust kokku müügipinnaga üle 4100 ruutmeetri. Rahu sõnul on Tartus konkurentideks Astri ja Konsumi poed, mis kuuluvad ETK-le, ning Tirsi Hulgi.

?Tartu konkurendid on kõik suhteliselt tugeva selgrooga ja arusaamaga kliendist ning turundus on Tallinna järel professionaalsuselt ja kulutustelt teisel kohal,? lausus ta.

Rahu ütles, et Spari kampaaniad ja hinnakujundus Tartus konkurente eriti ei mõjuta, küll aga jälgitakse passiivselt nende tegevust eesmärgiga säilitada oma positsioon turul ka pärast uute kaupluste tekkimist. Tänavu on Tartusse juba jõudnud või jõudmas neli kaubandusketti: Säästumarket, Kesko SuperNetto, Selver ja Maksimarket.

Mõne kuu eest ostetud W-Marketi kaubamärgi all tegutsevate Viiburi ja Port Arturi kauplusega on Sparil Pärnus kokku neli kauplust ning umbes 2500 ruutmeetrit müügipinda, konkurendid on seal Rahu sõnul Kanpoli kauplused ja Lepa Edu.

?Ka Pärnus ei ole tunda, et konkurendid oluliselt meie hinnakujundust ja turundust jälgiks, pigem jälgime meie neid,? tõdes Rahu. ?Piirkond on turunduslikult kõige kehvemini arenenud, põhiline osa linna toidu jaekaubanduse kampaaniatest toimub meie kauplustes.?

Kolme kauplust ja ühte cash & carry ladu omava ASi Kanpol tegevjuhi Andres Ratturi sõnul muutis W-Marketi ülevõtmine Pärnus küll jõudude vahekorda, kuid hetkel see temas kartusi veel ei tekita, sest Spar püüab teistsuguseid kliente. Kuid samas lisas Rattur, et Pärnu turg pole nii suur, et kõigile jätkuks aastaringselt kliente ning samuti on inimeste ostujõud madal.

Sarnaselt Pärnuga on konkurents kaubanduses nõrgem ka Viljandis, kus Sparil on üks 550ruutmeetrine kauplus. Selle müügipinda laiendatakse suvel 80 ruutmeetri võrra.

Rahu sõnul on Viljandis Spari konkurentideks Eliise kaubamaja ja Maksimarket. ?Konkurendid jälgivad meie hinnakujundust ja reageerivad ka meie tarbijakampaaniatele,? lisas ta.

Rakveres on Spar esindatud ühe 670ruutmeetrise kauplusega, peamiseks konkurendiks peetakse Raja kauplust. ?Raja kaupluse hinnakujundusprintsiip tundub olema alati pisut odavam meist ja nad jälgivad väga täpselt meie hinnakujundust ja turundust,? ütles Rahu.

Peale Raja kaupluse Lääne- ja Ida-Virumaal veel 19 kauplust omava ASi OG Elektra omanik Oleg Gross lausus, et Sparil on sealkandis marginaalne roll: ?Spar on niivõrd väikse käibega kauplus, nende hinnakujundust me küll ei vaata.? Pigem on Grossi sõnul hindu võrreldes tunda Säästumarketi tegevust.

Gross lausus, et väliskettide tulek on konkurentsi koha pealt igati tervitatav ning vajaduse korral müüvad siinsed ettevõtjad oma poed maha.

Raplas on Sparil üks ligi 300ruutmeetrine kauplus ning konkurendiks peab Rahu seal Karmani kaupluseid. ?Pärast poe avamist Spari sildi all on käive tõusnud ja jäänud 15 protsendi võrra kõrgemale tasemele ning tõenäoliselt tunnetab seda ka konkurent. Nad on intensiivsemaks muutnud oma turundust ja jälgivad meie hinnakujundust,? lausus ta.

Kolme Karmani kauplust majandava Raes ASi juhataja Enn Kasari sõnul Spar väikeketile konkurentsi ei paku. ?Nende hinnad on isegi sooduskampaania ajal kõrgemad kui mul,? märkis ta. Kasari lausus samuti, et maainimestele ei sobi pakendikaup, sest nad soovivad tihti osta väiksemates kogustes.

Kasari hinnangul ei ole suured jaeketid huvitatud maalpiirkondadesse laienemisest, samas aga ei välistanud ka tema hea pakkumise korral kohalike poodide müüki.

Baltic Food Eesti ASi kaubandusketi mullune käive oli ligi 500 miljonit krooni, tänavuseks käibeks plaanitakse rohkem kui 700 miljonit krooni.

Baltic Foodil on praegu 31 poodi üle Eesti, neist Spari märgi all tegutsevad umbes pooled. Baltic Food kuulub peaaegu täielikult Rootsi, Norra ja Inglise kapitalile. Eestis alustas firma Rema 1000 kaubamärgiga.