Eurolubadustel pole rahalist katet

Artikkel

- Uudised
- Merike Ojasson
- 25. aprill 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurolubadustel pole rahalist katet
?Tervishoiu- ja pensionireformi maksumuse arvutas rahandusministeerium välja teatud eelduste järgi. Lõplikult ei ole ka otsustatud, mitu protsenti SKTst kulub teadus- ja arendustegevuse ning hariduse kuludeks,? tunnistas rahandusministeeriumi analüütik Andrus Säälik.
Sääliku sõnul on eriolukord keskkonnainvesteeringutega, mida tema arvates ei tohiks rangelt siduda ainult Euroopa Liidu nõuetega.
Keskkonnaminister Heiki Kranich ütles paar nädalat tagasi, et ei usu, et majandusprogrammis ette nähtud raha keskkonnakaitsesse kuskilt tuleb. Keskkonnainvesteeringute kogumaksumus on lähema 13 aasta jooksul kokku 21,3 miljardit krooni, millest 14,4 miljardit on avaliku sektori ja 6,9 miljardit erasektori kanda.
?Loodame raha saada riigieelarvest ja ELi abiprogrammidest, küsime laenu rahvusvahelistelt arengupankadelt. Sellest 21 miljardist kulub enamik Euroopa Liidu peamiste direktiivide elluviimiseks. Erasektori kanda jäävad need kulutused, mis on seotud tehnoloogia muutumisega,? ütles ministeeriumi asekantsler Harry Liiv.
Tervishoiureform läheb aastatel 2000?2015 maksma 5,5 miljardit krooni. Majandusprogrammi järgi kulub sellest enamik ehk 4,5 miljardit haiglate rekonstrueerimiseks.
?Selle arvutuse on teinud Rootsi eksperdid Eesti haiglavõrgu arengukava 2015 raames, arvutuse aluseks on olnud 2000. aasta ehitushinnad. See summa on vajalik Eesti haiglavõrgu viimiseks tänapäeva tasemele,? sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo.
Tervishoiureformi rahastamise põhimõtted töötatakse välja sügiseks, siis on selge, kas ja kuidas kaasatakse haiglareformi juurde erasektor.
Valitsus kiitis oma teisipäevasel istungil majandusprogrammi heaks. Nädalajagu oli kava avalikul arutelul, rahandusministeeriumi e-posti aadressile ei saabunud sel ajal ühtki küsimust ega kommentaari.
Valitsuse pressiesindaja Priit Põikliku sõnul jõudis majandusprogramm ka valitsuse 24. aprilli istungile vahetult enne selle algust.
?Kuna 1. maiks peab see olema esitatud Euroopa Komisjonile, oli see istung viimane, kus dokument heaks kiita. Majandusprogrammi eest võiks vabalt sõnad ?Euroopa Liit? ja ?liitumiseelne? ära võtta. Me teeme seda enda, mitte Euroopa jaoks. Eurointegratsioon on ikkagi see, mis aitab meil vajaminevat raha leida,? arvas Põiklik.
Liitumiseelse majandusprogrammi järgi peaks Eesti majanduskasv olema igal aastal vähemalt 5,5?6 protsenti, eksport peab aastas kasvama 10?12 protsenti ja tööpuudus järk-järgult alanema. Tavakodanikku puudutab programmi see osa, kus juttu elektri, vee, jäätmeveo, posti ja bussiveo hindade 30protsendilisest tõusust. Seoses aktsiiside muutumisega lähevad kallimaks bensiin, alkohol ja tubakas.
?See on niinimetatud eurodokument, millega Eesti tutvustab Euroopa Liidus oma majanduspoliitikat. Sarnase dokumendi esitavad Euroopa Komisjonile kõik liikmes- ja kandidaatriigid. Käsitleme seda täpselt sellisena, nagu ta on koostatud,? ütles Euroopa Komisjoni Eesti delegatsiooni infonõunik Anu Roomere.
Hetkel kuum