IMF Eesti suurt kasvu ei usu

Inno Tähismaa 26. aprill 2001, 00:00

IMFi Euroopa II osakonna Balti divisjoni juht Peter Keller ütles, et Eesti valuutakomitee süsteem (krooni seotus euroga) on end õigustanud, majandus on üle saanud Vene kriisist ja perspektiivis kasvab majandus 6% aastas.

?See on Eesti jaoks väga hea tulemus, olukorras, kus Lääne-Euroopa kasv on pikas perspektiivis 2% aastas,? tunnistas ka IMFi esindaja Eestis ja Lätis Adalbert Knöbl.

Lääne-Euroopa märksa aeglasem kasv tuleneb IMFi esindajate väitel Euroopa vananevast elanikkonnast ja suurest sõltuvusest põllumajandussektorist. Nii näiteks tunnistas Saksamaalt pärit Keller, et farmerite suure mõju tõttu poliitikas rajab Mercedes oma tehaseid küladesse.

Eesti ei saavuta sarnaselt Hiina ja Taiwaniga 10% kasvu, kuna siin pole rahva juurdekasv sedavõrd suur ning tööjõudu pole vabanemas ka põllumajandussektori arvel, nagu see leidis aset Põhja-Koreas, Taiwanil ja Hiinas, rääkisid IMFi esindajad.

Esindajate sõnul pole euro kasutuselevõtmiseks Eestil tõenäoliselt vaja läbida ujuva kursiga üleminekuperioodi, nagu märkis hiljuti Euroopa keskpanga juht Wim Duisenberg. ?Sisuliselt Eestis praegu euro juba käibib, kuna kroon on euroga seotud,? rääkis Keller.

Keller ütles, et Eesti majandus võidab Euroopa Liiduga liitumisest, tema väitel tagab liikmeksolek Eesti majandusele stabiilsuse. Kuna suur osa Eesti kaubandusest on seotud Euroopa Liiduga, ei tohiks liitumine mõjuda halvasti kauplemisele teiste riikidega. Samuti pääseb Eesti liitudes topelttollidest kauplemisel Venemaaga.

Knöbli väitel on kõigi kolme Balti riigi majandused praegu väga heas seisus. Läti majandus kasvab kiiremini vaatamata sellele, et Läti latt on osaliselt seotud eurost kallimate dollari ja Briti naelaga. Balti riikides palju odavam tööjõud kui lääneriikides, mistõttu siinsel majandusel on suur konkurentsieelis, märkis Knöbl.

IMFi esindajate väitel ei saa nad kommenteerida Eesti valitsuse kinnitatud Euroopa Liiduga liitumise eelset majandusprogrammi, kuna saavad tõlke alles homme kätte.

Peter Keller ütles, et erastamisprotsessi lõppemine ei kujuta endast ohtu investeeringutele Eestis, kuna Eesti on olnud jätkuvalt atraktiivne muudele investeeringutele. Nii näiteks polnud Hansapanga ja Ühispanga ost või Elcoteq seotud erastamisega. Paljud Lääne ettevõtted eelistavadki nende sõnul vana ettevõtte ostmisele täiesti uue ettevõtte loomist.

Eesti konkurentsieelistena nimetas Keller geograafilist lähedust Soomega, võimet välisinvesteeringuid kohale meelitada ja läbipaistvat majanduspoliitikat. Korralik eelarvedistsipliin ja läbipaistvus olid ka Iirimaa eeldused välisinvesteeringute meelitamisel.

Keller ütles, et heas korras on ka Eesti pangandussüsteem, seda vaatamata kahe suure panga domineerimisele. Samas on turud avanenud ja konkurents peaks suurenema. Ta tõi eeskujuks Hansapanga, mis on Eestist laienenud Lätti ja Leetu.

Kokku teostavad IMFi esindajad ringkäike 180 maailma riigis. Eestist kogutakse andmed kokku ja neid analüüsitakse Brüsselis.

Eestis lõpeb IMFi programm augustis ja uut kokkulepet pole esilagu kavas sõlmida, kuna Eesti majandus on heas korras ja riik ühinemas Euroopa Liiduga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing