Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasumihoiatus ehk purunenud unistus
Välisbörside kommentaare jälgides on võinud silma jääda, et üks või teine ettevõte on andnud kasumihoiatuse, mille tulemusel on ettevõtte aktsia börsil sattunud müügisurve alla.
Samas võib aga kasumihoiatuse termin jääda ebaselgeks. Kasumihoiatuse puhul ei ole tegemist millegi muuga kui ettevõtte ametliku teadaandega, et mingi aruandeperioodi või aruandeperioodide kasum jääb tõenäoliselt esialgsetest prognoosidest väiksemaks. Kasumihoiatuseks loetakse ka teadet, mille kohaselt tuleb ettevõtte kahjum oodatust suurem. Kasumihoiatuse puhul ei ole oluline, kas hoiatusega kärbitakse analüütikute prognoose või ettevõtte enda omi.
Näiteks 14. detsembril 2000 teatas maailma suurim tarkvaratootja Microsoft, et ettevõtte käive ja kasum jäävad 31. detsembril lõppeval kvartalil ootustele alla. Käibeks oodati 6,4-6,5 mld dollarit ning kasumiks aktsia kohta 0,46?0,47 dollarit. Uued prognoosid erinesid esialgu planeeritust 5?6 protsendi võrra. Microsoft tõi kasumihoiatuse andmise põhjusena välja globaalse majanduskeskkonna halvenemise, mis annab löögi personaalarvutite müügile, IT-investeeringutele, reklaamile ning ka tarbijate kulutustele e-kaubanduses. Microsofti aktsia reageeris kasumihoiatuse avaldamisele järsu langusega seniselt 55,5 dollarilt 49,19 dollarile, mis teeb languseks tervelt 10,8% ehk 112 krooni aktsia kohta.