Neste kaevab sõjakirvest välja

Sulev Oll 30. aprill 2001, 00:00

Neste Eesti jaemüügijuhi Artur Prauni kinnitusel pole hinnalangus automaattanklates esialgu üldine, vaid piirkondlik. ?Alandasime hindu lähtuvalt konkurentide hinnatasemest,? ütles ta.

Prauni andmetel sõltub läinudnädalase langetamise tulemustest ka Neste tulevane hinnapoliitika. ?Meie uued hinnad lähtuvad sellest, kuidas reageerivad hinnalangetusele konkurendid,? sõnas ta.

Bensiin Futura 95 liiter maksis eile õhtul mõnes Neste tanklas 9.25, diislikütuse liiter 9.00. Seega on Neste jaemüügihindades sisuliselt kajastumata jäänud mõne nädala tagune kütuse maailmaturuhinna tõus.

Statoil Eesti peadirektori Epp Kiviaia sõnul nemad Neste nn piirkondliku hinnalangetamisega kaasa ei lähe. ?Meie praegused hinnad vastavad Statoili logistikale ja tarnetingimustele,? ütles ta.

Ka ei pidanud Kiviaed Neste käitumist hinnasõjaks, öeldes, et alates üleminekust automaatjaamadele on Neste pidevalt sellist hinnapoliitikat viljelenud.

Hoopis teisiti hindas Neste tegevust Alexela Oil hulgimüügijuht Aivar Räim. ?Eestis käib tõsine kütusefirmade vaheline sõda, kuigi keegi seda ei tunnista,? ütles ta. ?Viidatakse kütuseturu olukorrale, aga kütuseturg koosnebki ju tema osalistest.?

Räime hinnangul tahetakse konkureerides hävitada konkurente, et praegu saadav kahju hiljem tagasi teenida. ?Kütusemüük on ebamajanduslik juba veebruarist,? sõnas Räim.

Majandusliku põhjenduseta sammuks nimetas Neste 15-sendilist hinnalangetamist ka ASi Lukoil Tanklad juhatuse esimees Vaido Virro. ?Ilmselt järgib Neste seda tehes oma strateegiat, milleks võib olla turuosa säilitamine või suurendamine,? oletas Virro.

Ka tema pidas Eesti kütuseturul toimuvat hinnasõjaks, mis ei too kellelegi head. ?Samas mõjutab iga hinnalangus tarbijat, kelle jaoks on kütuse hind sissetulekuga võrreldes küllaltki kõrge,? sõnas Virro.

Küll kinnitas Virro, et Lukoilil on võimalusi ja vahendeid turul valitseva olukorraga kaasaminekuks. ?Praegu on meie hinnad 5?10 senti Neste hindadest kõrgemad, aga meil on ka mehitatud jaamad,? rääkis Virro. ?Samas tahame me maipühadeks kliendisõbralikumaks minna.?

Kaheksas tanklas opereeriva ASi Olerex nõukogu esimehe Toomas Vaarmanni hinnangul on autokütuse jaehind piiril, millest allapoole enam minna ei saa. ?Seetõttu tundub mõne konkurendi madalam hind musta maagiana,? ütles ta.

Hinnalangetamisega kaasaminekut kommenteerides ütles Vaarmann, et Olerexi ketil ühtset fikseeritud hinda pole ja otsused tehakse konkreetses piirkonnas kujunenud olukorda arvestades. ?Käib pidev kassi-hiire mäng,? tõdes ta.

Kohana, kus Eestis piirkondlik konkurents kõige tugevam, nimetasid nii Vaarmann kui Epp Kiviaed Viljandit, kus lisaks kõikidele siin tegutsevatele rahvusvahelistele kettidele on esindatud ka kohalikud tegijad. Kütuse hinnad on keskmisest allpool ka Narvas ja Jõhvis, mida Kiviaed pidas piirkondlikust ostujõust johtuvaks.

Prauni sõnul sõltub kütusemüüjate hinnapoliitika ka konkurentsi tihedusest Eestis. ?Kui Peterburi ümbruse turul müüakse aastas miljard liitrit autokütust ja tegutseb 300 jaama, siis Eestis müüakse 380 miljonit liitrit, tegutseb aga 400 jaama,? rääkis ta.

Samal ajal on hinnad tarbija jaoks siiski kõrged ja iga hinnamuutus mõjutab ostuotsuseid. ?Kui paar-kolm aastat tagasi maksis kütuseliiter 6 krooni, ei mõjutanud 15sendine hinnatõus tarbijat kuigivõrd,? rääkis Praun. ?Nüüd annab iga hinnamuutus endast tunda.?

Prauni sõnul pole hinnatundlikkuse ja tiheda konkurentsi tõttu võimalik hindu tõsta nii, et käive seetõttu ei väheneks. ?Samas pole ka 15sendine hinnatõus see, mis praeguse maailmaturuhinna juures müüjale loodetud marginaali tagaks,? kinnitas ta.

Kas ja kui suuri muudatusi kütusemüüjate turuosade jaotuses nn alla omahinna müük kaasa toob, pole võimalik öelda, sest andmed turuosade kohta sisuliselt puuduvad.

Õliühingu nõuniku Kaljo Aameri sõnul viidi viimane sellealane uuring läbi rohkem kui aasta tagasi. ?Keegi pole niisugusest uuringust huvitatud,? tõdes Aamer. ?Ka riik ei tee sellekohast statistikat.?

Põhjuseid, miks tohutu käibega kütuseturu jaotus vaid oletustel põhineb, on kaks. Esiteks hoiavad kõik müüjad oma numbreid saladuses, teiseks raskendab statistika tegemist salakütuse suur osa Eesti turul.

?Eelmisel aastal vähenes bensiini tarbimine statistika järgi poole võrra, see aga ei saa tõsi olla,? väitis Artur Praun. ?Kui hinnad liikusid maailmaturul üles, siis salakütuse sissevedu lihtsalt suurenes.?

Nüüdseks on esimene salakütuse liik, aktsiisimaksuta Eestisse toodud komponentidest segatud kütus, mõju kaotanud, millele viitab ka krooniste või veelgi suuremate kütuseliitri hinnaerinevuste kadumine. Teine liik, ehtne salakütus, võib aga moodustada Eesti turust veerandi või rohkemgi.

Tänavu trahvitud nelja kütusemüüjat

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing