Õigusi IT-toodetele tuleb kaitsta

Eestis tegutsevad infotehnoloogiafirmad on seni põhjendamatult vähe pööranud tähelepanu oma toodetega seotud õiguste kaitsmisele.

Infotehnoloogia kiire arengu tõttu on selle valdkonna õiguslik regulatsioon reaalsest elust maha jäänud nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks lünkadele seadusandluses puuduvad Eestis täna ka IT-sektoris tegutsevatele ettevõtetele koostatud standardlepingud, mille abil oleks võimalik katta seadusandluses reguleerimata küsimusi.

Alljärgnevalt mõningad aspektid õigusaktidest, millega tuleks IT-sektoris tegutsevatel äriühingutel autorilepingute sõlmimisel ja vormistamisel arvestada.

Põhiliseks õigusaktiks, mis autorilepinguga seotud küsimusi reguleerib, on autoriõiguse seadus. Tooted (autoriõiguse seadus kasutab terminit teosed), millele tekib autoriõigus, on seaduse kohaselt muuhulgas arvutiprogrammid, mida kaitstakse analoogselt kirjandusteostega, audiovisuaalsed teosed, tuletatud teosed, teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud ning muud teosed.

Autoril tekib sealjuures autoriõigus ka teose vaheetappide resultaatidele, kui see on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

Seaduse kohaselt loetakse autorileping sõlmituks, kui autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vahel on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes lepingu tingimustes (vt tabel). Arvestades konkreetse lepingu objekti ja tingimusi, ei tarvitse kõik tingimused igas lepingus sisalduda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata toote täpsele määratlusele, sest seaduse tekst pole siinkohal ilmselt piisav. Seaduse kohaselt tekib autoriõigus näiteks arvutiprogrammile ja selle mistahes väljendusvormile ning tuletatud toodetele, samuti andmebaasidele ja toote loomise vaheetappide resultaatidele.

Autoriõigust ei teki aga ideedele, kujunditele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele jne, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud tootes. Nii kerkib arvutiprogrammi edasiarendamisel küsimus, millal on programmi edasiarendus käsitletav juba uue tootena ja eeldab uute kokkulepete sõlmimist ning millal mitte.

Praktikas on esile kerkinud ka küsimus, kas tellimuse alusel koostatud kodulehekülg on vaadeldav iseseisva tootena, millele tekib autoriõigus. Kodulehekülg peaks olema eraldiseisev toode, millele kehtib autoriõigus, kuid Eesti seadustest pole võimalik seda üheselt välja lugeda. Seetõttu võivadki tekkida probleemid ja kohtuvaidlused.

Autorilepingu puhul tuleb vahet teha, kas leping sõlmitakse juba loodud toodete kasutamiseks või tellitakse uue toote loomine.

Uue toote loomiseks tellitud lepingu puhul kohustub autor looma toote lepinguga kindlaks määratud tingimustel ja tähtajaks ning selle tellijale üle andma. Tellija kohustub maksma autorile tasu ja alustama toote kasutamist lepinguga kindlaks määratud tähtajal.

Autor peab looma toote isiklikult, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Teiste isikute kaasamine toote loomisesse võib toimuda üksnes tellija eelneval nõusolekul. Oluline on rõhutada asjaolu, et autoriõigus on algselt alati seotud autori kui füüsilise isikuga.

Praktikas on tellimuslepingute, sh ka selliste lepingute, millega tellitakse uue toote loomine, poolteks sageli juriidilised isikud. Sõlmides uue toote loomise lepingu juriidilise isikuga, peavad pooled arvestama autoriõiguse regulatsiooniga töökohustuste täitmise korras loodud tootele ja sellega, et autoriõigus tootele tekib alati selle vahetul loojal või loojatel, kelleks on füüsilised isikud. Juhul, kui toote tellija soovib, et looduga seotud varalised õigused kuuluksid üksnes talle, tuleb vastavas tellimuslepingus sätestada, et tellimuse täitja sõlmib vastavasisulised autorilepingud ka vahetute autoritega ning kannab riskid, mis võivad tuleneda selliste kokkulepete puudumisest.

Õigusaktide kohaselt kehtib ka autoritasu tagastamise nõue autorile juhul, kui toote kasutaja lõpetas lepingu seetõttu, et:

autor või tema õigusjärglane ei andnud toodet üle lepinguga kindlaksmääratud tähtajal;autori poolt lepingu täitmiseks loodud toode ei vasta lepingu tingimustele;autor ei teinud kokkulepitud tähtajaks, korras ja ulatuses talle esitatud lepingust tulenevaid parandusi;autor rikkus kohustust teha töö isiklikult;autor rikkus ainulitsentsi puhul varaliste õiguste üleandmise piirangu tingimust.

Eeltoodust nähtub, et mitmed seaduses toodud autori vastutust käsitlevad punktid on kohaldatavad ainult uue teose tellimise lepingu puhul, mitte olemasoleva teose kasutamiseks sõlmitud lepingu puhul.

Autor: Ülle Kullör