Politseil pole raha legaalse tarkvara soetamiseks

?Politsei kontoritarkvarast on hinnanguliselt umbes 30 protsenti hetkel ilma litsentsita, samas see number on pidevalt vähenemas. Muu tarkvaraga peaks olema kõik korras,? ütles politseiameti pressibüroo juhataja Indrek Raudjalg esmaspäeval.

?Politsei taotleb raha tarkvaralitsentside soetamiseks. Siiani on just riigi rahanappus olnud põhjuseks, miks osa litsentse on puud, ja politseid rahastatakse ju teadupärast riigi eelarvest. Tegu pole niivõrd politsei, kuivõrd Eesti riigi probleemiga.?

?Eesti politsei, kes tegeleb BSA abil aktiivselt piraatlusevastase võitlusega, ei paista ise just aususe esirinnas olevat. Kui uskuda seda dokumenti, siis selgub, et politseil on ligi 400 piraatkoopiat Microsoft Office?i programmist, ligi tuhat piraatkoopiat operatsioonisüsteemist WinNT ja veel muud tarkvara kokku ligi 2,5 miljoni krooni eest,? kirjutab veebilehekülg minut.ee, viidates politseiameti poolt siseministeeriumile esitatud taotlusele. Seda dokumenti on internetis levitanud IT-spetsialist Tõnu Samuel, keda süüdistatakse Eesti Telefonile kuuluvasse portaali hot.ee sissemurdmises.

Politseiamet on esitanud siseministeeriumile mitu taotlust tarkvaralitsentside rahastamiseks, 2,5 miljoni krooni suurusele taotlusele sai politseiamet negatiivse vastuse. Sel aastal esitatud taotluse järgi oleks Raudjala sõnul politseil tarvis litsentside soetamiseks ligi 1,5 miljonit krooni. Lõpptulemustena loodetakse näha litsentseerimata tarkvara osa vähenemist alla 10 protsendi.

?Ega see ilus ei ole, kui keegi kasutab oma tööks piraatkoopiaid. Kuid minu teada on riigiasutuste osas sõlmitud erinevate tarkvaratootjatega lepingud, millega on muu hulgas kehtestatud ka mingi üleminekuaeg ehk teisisõnu on riigiametitel, -asutustel selle üleminekuaja lõpuni õiguste valdaja antud luba programme kasutada. Edasiseks ajaks peaks olema soetatud vajalikud litsentsid,? rääkis piraatluse vastu võitleva organisatsiooni BSA Eesti komitee tegevjuht Ahti Leppik.

?Politsei on tunnistanud piraattarkvara olemasolu oma arvutites ja astunud konkreetseid samme olukorra normaliseerimiseks,? rääkis siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonna juhataja Lauri Tabur. ?Pidevalt toimub arvutiriistvara uuendamine nii politseis kui ka teistes riigiasutustes, mille käigus soetatakse koos riistvaraga ka uus litsentseeritud tarkvara.?

Leppiku sõnul on võrreldes firmade ja kodukasutajatega riigisektoris piraatluse tase kõige madalam, hinnanguliselt 30 protsenti, ettevõtete osas on piraatluse tase umbes 60 protsenti ja kodukasutajate seas on piraatluse tase peaaegu 99 protsenti.

?Erasektoris on asi läinud nii palju paremuse poole, et uute arvutite ostmisel arvestatakse kuludesse ka tarkvara maksumus, kuid juba olemasolevates arvutites kasutatavate programmide litsentside soetamine võtab veel aega,? lisas ta.

Ühtegi riigiasutust pole BSA kunagi piraattarkvara tuvastamise eesmärgil kontrollinud.