Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pumbakaevud on haavatavad
Elamu peab olema varustatud piisavas koguses Eesti joogiveestandardi nõuetele vastava kvaliteetse ja ohutu veega. Seetõttu tuleb eelistada liitumist olemasolevate süsteemidega.
Tiheasustusega aladel ja arvestades krundi suurust on ainuõige lahendus elamu ühendamine asula keskveevärgiga. Viimane annab üldjuhul vett, mille kvaliteeti kontrollib veevärgi omanik või haldaja. Elamu projektis peab vesi olema käsitletud vastavalt ühisveevärgi valdajalt väljastatud tehnilistele tingimustele. Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema projekteeritud ning ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita ohtlikus koguses tervist kahjustavaid aineid.
Kui veevärk puudub, on puurkaevu rajamine möödapääsmatu, ja siis tuleb krundi planeerimisel leida veeallikale sobiv asukoht. Ainult oma tarbeks rajatavale kaevule ei ole ette nähtud sanitaarkaitseala. Kuid kvaliteetse joogivee saamiseks peaks puurkaevu ümber olema vähemalt 10m raadiusega hooldusala, mis on vaba pinnavee reostusallikatest (reovee kogumismahutid, väetatav aiamaa, jäätmehoidlad jne).
Tavaliselt ülemistest, pinnalähedastest vetest toituva veeallika vee kvaliteet on ebapüsiv, ilmastikutingimustest mõjutatav ja ei vasta alati joogiveestandardi nõuetele. Kohaliku veeallika kasutamist tuleks käsitleda ajutise lahendusena.q
Autor: Rein Rannamäe