Tööhõive raha suurenemas

Artikkel

- Uudised
- Kristi Malmberg
- 1. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööhõive raha suurenemas
Kaks nädalat tagasi tegid 26 Eesti sotsiaalteadlast avalduse, milles viitavad kõrgele töötuse määrale, vaesuses elavatele lastele ja üleüldisele rahulolematusele demokraatiaga. Esmaspäeval toimus esimene ühiskondliku olukorra teemaline kohtumine riigikogu liikmete ja sotsiaalteadlaste vahel.
Sotsiaalminister Eiki Nestori sõnul annab sotsiaalteadlaste avaldus toetust mitmetele Mõõdukate soovidele inimeste olukorra parandamiseks. ?Järgmisel aastal on plaanis rohkem tegeleda tööhõivepoliitikaga ja selleks kuluvad summad peaksid kindlasti olema suuremad tänavustest,? lausus Nestor, soovides järgmise aasta summa suuruse esialgu saladuseks jätta.
Tööhõive- ja tööpuudusprobleemidele on tänavusest riigieelarvest ette nähtud 208 miljonit krooni, sellest 120 miljonit läheb passiivsetele meetmetele ehk abirahaks ja 108 miljonit aktiivseteks meetmeteks ehk koolituseks ja abiprogrammideks. Nestor märkis, et mitmed töötusega seotud projektid on tänavu erastamisrahast saanud lisatoetust juba 12-13 miljoni krooni ulatuses.
Nestori hinnangul suunab avaldus ka teisi erakondi peale Mõõdukate rohkem sotsiaalküsimustele mõtlema. ?Tervitan selles osas seda avaldust igati,? märkis sotsiaalminister.
Opositsioonilise Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaanus Männiku väitel said ka nemad oma sotsiaalse suunitlusega seisukohtadele järgmise aasta riigieelarve koostamise suhtes sellest avaldusest kõvasti toetust juurde.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi märkis, et rahajagamisest on siiski veel vara rääkida. ?Ei ole seda kohta selles avalduses kirjeldatud, kuhu ja milleks raha peaks minema,? selgitas Ligi, kelle sõnul ootavad poliitikud ühiskonnateadlastelt rohkem analüüsi.
?Oleks liiast arvata, et nemad avasid poliitikute silmad sotsiaalprobleemide suhtes,? nentis Ligi. Samas lisas ta, et sotsiaalteadlaste avaldusel on kindlasti mõju ühiskondlikele protsessidele.
Männik märkis, et sotsiaalteadlaste avaldus oli väga tugev ja selleks oli ka viimane aeg. Tema hinnangul tuleb teha rohkem koostööd nii sotsiaalteadlaste kui ka teiste elualade esindajatega. ?Iseenese tarkusest tegemised on poliitikute hulgas liiale läinud,? nentis Männik.
Avalduse üks allakirjutanutest, Tallinna Tehnikaülikooli filosoofia õppetooli juhataja Ülo Kaevats ütles, et tahaks väga loota, et nüüd hakatakse sotsiaalvaldkonnale rohkem tähelepanu pöörama. Kaevatsi sõnul on sotsiaalküsimuste poole pealt kõige rohkem vaja rääkida just Reformierakonnaga, kuna Mõõdukad on niigi rohkem sotsiaalteemadele keskendunud.
Valitsuse üks lähiaastate eesmärke on kutseharidussüsteemi reformimine, sest uute töökohtade loomist takistab ka kvalifitseeritud tööjõu nappus. Näiteks IT alal ulatub see koguni 58 protsendini ettevõtetest. Kutseharidusreformi peab üheks tõhusamaks relvaks töötuse vastu ka peaminister Mart Laar. Majandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi koostöös on juba valminud Ida-Virumaa riiklik tööhõiveprogramm.
Samas ei näe valitsus lähiaastate majandusprognooside kohaselt ette tööpuuduse järsku vähenemist, kuna suur osa firmade investeeringutest on suunatud efektiivsuse kasvule ning uusi töökohti endaga kaasa ei too.
Kui mullu oli tööealistest töötuid Eestis 13,7 protsenti, siis 2004. aastaks peaks töötuse määr langema 11,7 protsendile.
Hetkel kuum