Läti hädas Merelaevanduse erakätesse müümisega

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 2. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti hädas Merelaevanduse erakätesse müümisega
Läti erastamisagentuuri teatel ei teinud kumbki kahest pakkujast läinud reedel täis saanud tähtajaks tagatissumma sissemakset, mis sisuliselt tähendab erastamise nurjumist.
See on tagasilöök peaminister Andris Berzinsi valitsusele, kes lootis suurfirma eduka erastamisega taastada nii Läti reputatsiooni rahvusvaheliste investorite kui ka Läti avalikkuse silmis, kes suhtub valitsuse erastamistegevusse äärmiselt kriitiliselt.
Rida ebaõnnestumisi riigi suuruselt kolmanda firma erastamiseks muudab ühtlasi küsitavaks Läti valitsuseliidi valmisoleku langetada raskeid otsuseid, kirjutas Briti majandusleht Financial Times aprilli algul. See on maine, millest Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi pidav Läti parema meelega lahti soovib saada.
Erinevalt lätlastest, kelle ebaõnnestunud katsed Merelaevandust erastada on 1995. aastast kukutanud kaks valitsust, sai Leedu läinud nädalal oma Merelaevanduse erastamises kokkuleppele.
76,4 protsenti Lisco aktsiatest müüakse Taani firmale DFDS Tor Line, kes maksab 837,8 miljonit krooni ja kohustub kolme aasta jooksul investeerima veel 1,06 miljardit krooni. 1999. aastal ebaõnnestus Lisco erastamine kahel korral liiga madalate pakkumiste tõttu.
Eesti Merelaevanduse müüdi erakätesse 1997. aastal 700 miljoni krooni eest. Lisaks kohustusid ettevõtte ostnud norrakad investeerima 800 miljonit krooni.
Läti Merelaevanduse 68% aktsiatele pakkumise teinud kahe firma nime ega miinimumhinda ei ole ametlikult avalikustatud. Läti ajakirjanduse hinnangul ulatus algsumma 1,9 miljardile kroonile. Nõutud tähtajaks ei olnud aga kumbki ära maksnud tagatissummat 5 miljonit dollarit, mis oli tarvilik osalemiseks algselt 11. maile kavandatud oksjonil.
Läti vasakpoolne opositsioon väidab, et erastamine on seotud ulatusliku korruptsiooniga. Esmaspäeval nõudis opositsioon Merelaevanduse erastamise eest vastutava majandusministri Aigars Kalvitise tagasiastumist. Juba varem on selleks nädalaks kavandatud Kalvitise suhtes usaldushääletus. Konkreetseid tõendeid opositsioonil esitatud ei ole.
Kalvitis omakorda näeb poliitilises nägelemises erastamisprobleemide üht põhjust, mistõttu osa potentsiaalseid pakkujaid on kõrvale jäänud.
Mis saab edasi, otsustab Läti valitsus 8. mai istungil. Peaministri Andris Berzinsi sõnul on lahti mõlemad võimalused ? jätkata praegust erastamisvooru korrigeeritud tingimustega või jätta Merelaevandus erastamata, sest nõutud hind osutus liiga kõrgeks.
Eile hoiatas Läti erastamisagentuur, et Merelaevanduse erastamata jätmine tähendaks suuri investeeringuid vajavale firmale hääbumist. Kahe-kolme aasta pärast oleks alles vaid pool praegusest laevastikust, ütles agentuuri juht Janis Naglis.
Praegu on firmal umbes 60 alust, mille keskmine vanus on 18 aastat. Naftatoodete osas on Läti Merelaevandus kolmas suurim merelaevandusoperaator maailmas.
Hetkel kuum