Lisatasuna saab ametnik kuni poole põhipalgast

Rahandusministeeriumi poolt justiitsministeeriumile esitatud ametnike palgakorralduse põhjaliku reformimise ettepanekud näevad ette ametnike jaotamise viide palgagruppi ja palga jaotamise kolme ossa.

Palk hakkab koosnema asutuse määratud ametipalgast, individuaalsest lisatasust ja tulemuspreemiast, mida hakkab määrama asutus, kus ametnik töötab. Selleks tuleb kõigis asutustes luua palgakomisjon. Gruppide alampalgamäärad kehtestab valitsus.

Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt võib individuaalset lisatasu maksta kuni poole ametipalga ulatuses. Individuaalset lisatasu hakatakse maksma vastavalt ametniku kvalifikatsioonile, võimekusele ja tehtud tööle. Selle suurus kujuneb perioodiliste hindamiste tulemusel sarnaselt tulemuspreemiaga.

Ettepanekud väljatöötanud rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja Taavi Veskimägi ütles, et see ei tähenda automaatset palgatõusu, kuna mingeid summasid oluliseks palgatõusuks näha pole. ?Samuti ei tohiks palgakorralduse reform ise mingeid kulutusi kaasa tuua,? lisas Veskimägi.

Uutel alustel arvutatav palk võib mõne ametniku puhul isegi senisest madalamaks osutuda. Sellistele ametnikele tuleb rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt palgavahe kompenseerida.

Veskimägi lisas, et rahandusministeeriumi ettepanekud on vaid ühe ministeeriumi nägemus asjast ega tähenda, et uus palgakorraldus ilmtingimata just nii hakkabki välja nägema. Teised ministeeriumid ei olnud eile veel valmis palgakorralduse ettepanekutele hinnangut andma, kuna polnud nendega tutvunud.

Uus palgakorraldus on osa avaliku teenistuse seadusest, mis peaks hakkama kehtima hiljemalt 1. jaanuaril 2002. Seaduse kehtima hakkamisest poole aasta jooksul peavad asutused oma palgakorralduse paika panema.

Individuaalse lisatasu rakendamisega suureneb veelgi palga arvestamine ametnike isikliku panuse alusel. Ametnikud on juba varem seoses tulemusjuhtimise rakendamisega muret tundnud oma töö tulemuste mitmeti tõlgendamise võimaluse pärast.

Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp on öelnud, et ametnike tulemuslikkus sõltub nii paljudest asjaoludest, et valed otsused on kerged tulema. Samas võiks keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kalju Kuke hinnangul nii mõnedki spetsialistid saada juhtidest märksa suuremat palka.

?Kindlasti ei hakka ka tulevikus kogu ametniku palk põhinema vaid tema tulemuslikkusel,? lubas Veskimägi.

Palgareformi praeguseks juba käivitunud osaks, tulemusjuhtimiseks on tänavusest riigieelarvest ette nähtud 100 miljonit krooni. Iga ministeerium saab tulemuspalga maksmiseks 5 protsenti palgafondist, mis keskmiselt võimaldab maksta korra aastas hea töö eest lisaraha vaid pool või veidi rohkem ametniku palgast.

Näiteks rahandusministeeriumis on 378 koosseisulist töötajat, palgafondi suurus tänavu 47,1 miljonit krooni ja tulemusjuhtimiseks ette nähtud 2,4 miljonit. Keskmine palk töötasudeks ettenähtud summa alusel on 7804 krooni, tulemuspalgana võimalik ühele inimesele lisaks maksta 4300 krooni. Haridusministeeriumis on tulemuspalga keskmine summa aga vaid 2680 krooni.