Võimalus sõltub valmisolekust

Erle Rudi 03. mai 2001, 00:00

ASi Klementi juhatuse esimees Madis Võõras soovitab ametikäigu planeerimisel võtta õppust sajanditetagusest Hamleti tarkusest: valmisolek määrab kõik.

Legendaarse Taani printsi mõtet hindav Võõras peab ennast navigeerivaks juhiks, kes ei hoia kümne küünega kinni kord püstitatud eesmärgist. Tema sõnutsi peab juht oskama muuta kurssi vastavalt olukorrale. ?Tuleb olla paindlik, ja seda eriti rõivaäris,? kinnitab Võõras. Igal ettevõttel on täita tööjaotuses oma roll, edukus sõltub sellest, kas suudetakse suures mängus oma ni?? ära tunda.?

Mil määral olete suunanud oma karjääri kulgu?
Esimesel töökohal (TTTK Mistra - E.R.) tekkis mul olukord, mil tundsin, et konstruktori töö ei sobi mulle. Kõige väiksemaks alluvaks olemine ja töö rutiinne iseloom mõjusid mulle psüühiliselt halvasti. Otsustasin, et kannatan kolm aastat suunamisest tuleneva kohustuse tõttu ära ja kui siis mingit arengut ei toimu, lähen mujale. Areng toimus ? moodustati uus sektor. Edaspidi ei ole ma ise oma karjääri väga jõuliselt suunanud. Planeerimisega seoses meenub mulle üks episood Jaak Künnapiga, kes on tuntud kui alpinist ja fotograaf. Küsisin kord temalt vana suusamatkajana, kas ta mind Elbrusele viiks. Künnap vaatas mulle otsa ja ütles: pole probleem, aga ära võta seda endale kinnisideeks, sest alati võib juhtuda, et just sel päeval, mil on sinu kord üles minna, pole õiget ilma, aga järgmine võimalus tekib võib-olla alles järgmisel aastal. Karjääri planeerimisega ongi nii, et kui tekitada endale väga jäik tulevikuvisioon, siis võib kõvasti pettuda.

Kuivõrd on seotud teie hariduslik taust teie erialaga?
Olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehhaanikainsenerina ja Tartu Ülikooli magistriõppe ärijuhina. Kui ma tulin siia (Klementisse - E.R.) ametisse, külastasid meid Rootsi ärimehed, kes imestasid minu hariduse üle. Pärast arutelu vastasid nad aga ise väga kenasti sellele küsimusele: tegelikult on nii rõivatööstus kui ka masinatööstus montaa?itööstused, mõlemad panevad toote detailidest kokku. Mehhaanikainseneri haridus on universaalne. Selle haridusega inimesi on Eestis kõikvõimalikel juhtivatel kohtadel.

Te ei pea oluliseks, et juht oleks tingimata oma eriala spetsialist?
Praegusel ajal on see üsna raske. Klementi puhul näiteks on sisuliselt tegemist kahe teineteisest sõltuva firmaga, millest üks esindab moe- ja marketingi poolt, teine on tootmis- ja logistikafirma. Mina määratlen ennast kui ärijuhti, kes juhib ettevõtet spetsialistide kaudu.

Kuidas teate, et näiteks uue rõivamoe kavand, mille teie alluvad välja pakuvad, on hea?
Ma ei teagi seda. Ma pean usaldama inimesi, kes selle eest vastutavad. Minu ülesanne on luua struktuur, püstitada töötajatele eesmärgid ja seejärel neid mitte väga palju segada. Rõiva- ja moeäri on väga tundlik nähtus, siin käskude ja määrustega head tulemust ei saavuta. Tegijatel peab olema loominguline vabadus, töötingimused, selged eesmärgid ? mitte ainult ülesanne teha ilusaid asju, vaid ka majanduslikult selgelt määratletud eesmärk.

Milliseid teooriaid kasutate oma töös kõige enam?
Seda on raske paari sõnaga öelda. Teooriaid on palju ja uusi tuleb üha juurde. Olen püüdnud hoida demokraatliku juhi stiili. Mängin pigem treeneri ja eestvedaja rolli, mitte ei otsusta asju ise. Teinekord on jällegi vaja käituda väga autokraatlikult või isegi jõhkralt, kui olukord seda nõuab. Hiljuti jäi mulle silma Soomes kirjutatud raamat, milles kasutatakse terminit navigeeriv juhtimine. Teooria kirjeldab juhtimist, kus pidevalt kontrollitakse oma asukohta ja tehakse vastavalt olukorrale korrektiive kursis, meetodites ja kiiruses. Kuna ettevõtluskeskkond on muutlik, siis pikaaegselt paika pandud strateegiad võivad osutuda firma arengule takistuseks, kui neist kümne küünega kinni hoida. Huvitav teooria on karupoeg Puhhi teooria, mis ütleb, et teinekord lähevad asjad iseenesest paika, tuleb vaid oodata õiget aega.

Miks teist ei saanud eraettevõtjat?
Ma olin väga väike osanik siin firmas, aga börsile minekuga kaasnenud ettekirjutuste tõttu oli õigem osalusest loobuda. See küsimus on mind ennastki vaevanud. Üks asi on ikkagi olla palgajuht, teine asi ettevõtja. Klementi on olnud mulle siiani piisavalt suur väljakutse. Võib-olla pole mul ettevõtjaks olemiseks vajalikku soodumust. Kui me panime paika Klementi omanikkonda erastamise perioodil, siis üks potentsiaalne investor pakkus mulle kui tegevjuhile umbes 30 protsendi suurust osalust. Mina, teades kui suurte riskidega on rõivaala seotud, ei võtnud sellest pakkumisest kinni.

Olete firma tegevjuhina elanud üle vähemalt kolm omanike vahetust. Kuidas on see teie tööd mõjutanud?
Kena on, kui omaniku ja firma juhtkonna nägemus ettevõtte tulevikust langeb kokku. Kõikide keeruliste olukordade puhul oleme suutnud leida kompromissi, nii et firma on jäänud alles, kosunud ja kasvanud. Praegu oleme arengustaadiumis, kus finantsinvestorite ja aktsiatulu teenimise etapp firma jaoks on möödas. Oleme jõudnud strateegilise investori perioodi, mis ettevõtte seisukohast on kõige rahumeelsem, tagades kõige kindlama tulevikuperspektiivi.

Millises olukorras olete teinud vale otsuse ja kuidas te probleemi lahendasite?
On olukordi, kus tuleb teha otsus ? kas õige või vale. Vale otsuse puhul peitub iva selles, kas tehtud veast on võimalik õppida või kas tehtud vea baasil on võimalik muuta midagi nii, et tulevikus saaks viga vältida. Näiteks 1993. aastal arvutasime valesti ettevõtte tootmisvõimsust. Võtsime sisse kaks korda rohkem tellimusi, kui Klementi puhul olnuks otstarbekas. Selle tulemusena panime tööle pool Eesti rõivatööstust ja natuke Põhja-Lätit. Tellimuste täitmisega jäime ikkagi hätta, firmad jäid meile võlgu ja olukord oli üsna ebameeldiv. Kogu segaduse juures oli siiski kaks positiivset momenti. Tänu veale arendasime välja tootmismahu planeerimise süsteemi, nii et viimased kaheksa aastat pole olnud ühtegi jama. Teiseks saime endale olulise partneri ühe Saksa allhanke firma näol, kelle juhile meie valearvestus tõi samuti palju probleeme. Pärast lahkhelide klaarimist tegime koostööd veel kolm aastat. See näitab, et ka keerulisest inimsuhtest võib edukalt välja tulla ja koostööd jätkata.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing