Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktiivsed investorid on kolinud välisbörsidele
Kolm ja pool aastat tagasi börsibuumi ajal oli Eestis 7203 aktiivset eraisikust investorit, kes sooritasid aktsiatega aastas vähemalt viis tehingut, selgub EVK statistikast.
1999. aastal oli selliseid inimesi veel 2529 ning mullu sügisel prognoositi, et sellegi aasta number jääb samale tasemele. Üllatuslikult selgus aga, et eelmisel aastal oli aktiivseid investoreid vaid 814.
Tallinna väärtpaberibörsi tegevdirektor Gert Tiivas on varem kinnitanud, et efektiivsest turust võiks hakata rääkima, kui aktiivsete investorite arv jõuaks 20 000 tasemele.
?Ma usun, et veel paar järgmist aastat ei olegi siin turul midagi head oodata,? ütles investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg. ?Palju hullemaks ei saa minna, aga ka paremaks ei lähe,? lisas ta.
Põhipõhjusena, miks aktiivseid investoreid üha vähemaks jääb, nimetavad turuosalised uute emitentide ehk börsile tulevate uute ettevõtete puudust.
Pensionireformiga seoses peaks investorite aktiivsus kohalikul turul siiski kasvama, seda eeldusel, et praegu börsil noteeritud atraktiivsed ettevõtted jäävad siia ka edaspidi ning neile tuleb ka lisa.
Turul tegutsejate sõnul ei saa EVK statistika põhjal väita, et kohalike investorite huvi investeerimistegevuse vastu väheneb.
?EVK statistika ei anna päris lõplikku pilti Eesti investorite tegelikust aktiivsusest, vaid näitab trendi kohalikul turul,? lausus Sumberg. Ta lisas, et üha enam suundub Eesti aktiivsete investorite huvi välisturgudele, eelkõige Skandinaaviasse ja ka Ühendriikidesse.
Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Lind ütles, et Eestis on investeerimine aktiviseerunud ning investorite arv tegelikult suurenenud, samas kui pidevate koduturul kauplejate arv tõepoolest väheneb.
Eesti turg sobib passiivsele investorile, kes investeerib ja hoiab oma raha aastaid ning teenib aktsia hinna tõusust. Aktsiahinnad on Eestis võrreldes välismaailmaga hästi liikunud, kuid likviidsus ja volatiilsus puudub, mistõttu aktiivsed kauplejad on sunnitud teistele turgudele minema. Erinevalt Eestist on näiteks Soomes ja Rootsis tavaline, kui aktsia hind liigub 10?15 päevas, lausus Lauri Lind.
Linnu sõnul on investeerimistegevuse juurde viimasel ajal naasnud ka paljud investorid, kes 1997.?98. aastal börsile raha paigutades suuri kaotusi kandsid.
Sten Sumberg sõnas, et investeerimises tuleb Eestis järgnevatel aastatel plahvatuslik kasv ning investeerimisse tõmmatakse ka inimesed, kes sellega varem ei ole kokku puutunud. ?Iseasi on, millistele turgudele see raha voolama hakkab,? lisas Sumberg.