Naisettevõtja naljalt ei riski

Artikkel

- Uudised
- Merike Ojasson
- 6. mai 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Naisettevõtja naljalt ei riski
Isikukoodide järgi äriregistrist firmajuhte otsides selgub, et Eestis on vaid 47 firmat, mille juhataja on õrnema soo esindaja, juhatuse liikmena on firmade B-kaardil kirjas üle 13 000 naisenime. Naisettevõtjad ise arvavad, et nende osakaal ettevõtjatest on kolmandik või neljandik.
Arenguprogrammide keskus EMI-ECO OÜ, mis pakub koolitus- ja konsultatsiooniteenust keskkonna-, hariduse- ja kohalike omavalitsuste valdkonnas, tegutseb kahe naise ? Terje Schmidti ja Anne Randmeri juhtimisel.
?Firma loomine oli pigem juhuste kokkulangemine kui meie ammune eesmärk. Eesti Majandusjuhtide Instituudi likvideerimisel osakonnad eraldusid ja alustasid omaette tegutsemist,? ütleb Schmidt.
Tegevjuht Terje Schmidti sõnul ei ole asjaajamises ega laiemalt ärialal tegutsedes mingit vahet, kas tegemist on nais- või meesjuhiga. Küll tunnistab ta, et laenu ei ole nende väikefirma kunagi võtnud ja võib-olla on selle taga naiselik alalhoidlikkus ja kindlustunde soov.
?Naisjuhtidel oleks ehk kergem seetõttu, et Euroopas on palju naisettevõtjatele mõeldud toetusprogramme, milles osalemine võiks anda lisaeeliseid,? arvab Schmidt.
Reklaamiagentuuri Hunt direktori ja omaniku Lee Murrandi arvates on näiteks reklaamiala tõepoolest meeste pärusmaa. ?Kolm aastat tagasi vahetasime just seepärast ära oma firma logo. Meile tundus, et logo oli liiga naiselik ja leebe selleks, et suhteliselt kiskjalikus keskkonnas läbi lüüa,? räägib Murrand.
Samas ütleb reklaami- ja internetiteenuseid pakkuva väikefirma juht, et kliendile on olulisem hea töö, mitte see, kas seda teeb mees või naine.
?Mulle tundub, et naised on kompromissialtimad ja tolerantsed. Reklaamialal vajab klient tunnet, et temal on õigus. Siia ei sobigi nii väga meeste loomupärane omadus olla alati kõige parem, kõige tugevam,? lisab Murrand.
Ka Murrandi sõnul erinevad nais- ja meesjuhid selle poolest, et naised ei kipu võtma suuri riske pangalaenude näol. ?Ühiskond ei soosi naiste laenuvõtmist. Naised juhivad enamasti väikeettevõtteid ja need ei ole pankade jaoks nii kindlad partnerid. Meie saime oma esimese pangalaenu alles möödunud aastal, firma loodi 1994. aastal,? räägib Murrand.
Jõhvis stiilistuudiot juhatav Merike Peepmaa väidab kindlalt, et tema riski ei karda. Lisaks keskmise suurusega pangalaenule võib omamoodi riskiks pidada sedagi, et ta seitse aastat tagasi töökohalt lahkus ja oma firma asutas.
?Läksin ära, sest ma ei saanud rääkida juttu, mida ma ise ei usu,? selgitab Peepmaa, kes peale oma firma on palgalisena tööl ka Mendelsoni Kinnisvaras.
Naisettevõtjaid, -firmajuhte ja lihtsalt oma erialal pädevaid naisi ühendavas Eesti Ettevõtlike Naiste Organisatsioonis (EENA) on üle 250 liikme. EENA sekretäri Eha Pajumetsa sõnul kuuluvad meie ettevõtlikud naised rahvusvahelisse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPWI (Business and Professional Women International), kuid siin ei ole rõhk mitte sõnal äri, vaid professionaalsusel.
Hetkel kuum