Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lihatööstustest säilib kümnendik
Alles võib jääda umbes 20 lihaettevõtet praeguse 200 asemel. ?1. jaanuaril 2003 hakkab kehtima uus toiduseadus, mis oma karmuselt isegi ületab euronõudeid,? rääkis Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm. ?Lihatööstusi, kes tahavad ja suudavad neid nõudeid täita, on maksimaalselt ehk kakskümmend.?
?Vaatamata euronõuete täitmisele ei õnnestu meil ilmselt oma valmistoodanguga euroturule pääseda ning jääb vaid võimalus müüa sinna liha,? ütles Horm. Tema sõnul kavatseb Rakvere euronõuded ettenähtud ajaks täita ja raha kulub selleks umbes 40 miljonit krooni.
OÜ Adavere Liha (endine Adavere Lihatööstus) juhatuse liige Juho Kask ütles, et eelmisel aastal pankroti läbinud Adavere Lihatööstuses käib praegu ettevõtte taaskäivitamise protsess ning ei ole üldse kindel, kas ettevõte ka tähtajaks eurokorda saab.
?Oleks vaja investeerida tapamajja, vorstitööstusesse ja liha lõikamise osasse, kuid selleks kõigeks küll raha ei jätku,? ütles Kask. ?Ma arvan, et seda tähtaega pikendatakse, sest lihatööstustest pole kellegi niipalju raha kui vaja.?
Valga Liha- ja Konservitööstuse direktor Elmut Paavel kahtles, et aastaks 2003 on Eestis lihatööstuste arv vähenenud 20-le. ?Vaevalt, et see nii kiiresti käib,? ütles Paavel. ?Kuigi näiteks Leedu veterinaaramet sulgeb juba praegu selliseid lihatööstusi, mis ei suuda tootmist euronõuetele vastavaks muuta, siis jälgides meie veterinaaride tööd, arvan, et meil tõenäoliselt ei sunni euronõuded veel lihatööstusi sulgema.?
Paaveli sõnul aga väheneb lihatööstuste arv kindlasti ja seda juba sellel aastal ning selle põhjuseks on eelmise aasta tagasihoidlikud majandustulemused.
Eesti suurima turuosaga Rakvere Lihakombinaadi turuosa oli eelmise aasta lõpuks Lihaliidu andmetel kasvanud 31,9 protsendilt 34,4 protsendile.
?Turuosa on kasvamas, selle aasta algus näitab seda,? ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. ?Samuti on käibekasvu põhjuseks uute toodete turule toomine ning linnulihatoodete järjest nõutavamaks muutumine.?
Rakvere kombinaat on oma turuosa suurendanud tänu madalale hinnale. ?Olen Rakvere kombinaadi juhiga rääkinud ja öelnud talle, mis hinnaga Rakvere tooteid poes müüakse. Ta vastas, et sellise hinnaga ei tohiks tõesti tooted poes olla,? rääkis Paavel.
?See on suure ettevõtte eelis, et teatud hetkel saab teha dumpingut. Võib ju öelda, et mul turuosa suureneb, aga pärast on taskud tühjad,? kommenteeris Paavel Rakvere Lihakombinaadi turuosa suurendamist.
Samas oli Rakvere Lihakombinaadi puhaskasum selle aasta esimeses kvartalis 4,4 miljonit krooni ehk kümnendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal. Väiksema kasumi tingis tooraine hinna tõus.
Valga lihatööstus peab investeerima Rakvere kombinaadist rohkem, sest Valgal puudub tapamaja. Järgmisel nädalal sõlmib ettevõte lepingu uue 55 miljonit krooni maksva ja euronõuetele vastava tapamaja ehitamiseks.
Toiduseadusest tulenevad ehituslikud nõuded peavad lihatööstused täitma järgmise aasta 1. juuliks. Pärast seda võib veterinaaramet teha nõudeid mittetäitnud ettevõtetele trahvi ning kui firma pole nõudeid täitnud 2003. aasta 1. jaanuariks, võib selle ettevõtte sulgeda.
PricewaterhouseCoopersi tehtud uuringu järgi vajavad lihatööstused euronõuete täitmiseks kuni 1,6 miljardit krooni.