Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miks korteriühistud laenu ei taha võtta
Kuna kandsin põhiraskust korteriühistu laenutoote väljatöötamisel, siis selgitan meelsasti olukorda korteriühistute laenuturul ? kus me oleme täna ja kuhu tahame välja jõuda.
Korteriühistuseadus (KÜS) on hästi koostatud ja sellele tuginedes võib korteriühistutele laenukraanid pärani lahti keerata. Igakuine tagasimakse paarsada krooni korteri kohta ei ole palju korterelamu säilitamiseks ja parendamiseks. Eksperdid kinnitavad ühest suust, et korterelamute korrastamisega pidi alustatama juba eile.
Milles siis asi? Kas ainult selles, et laenuandja nõuab ebarealistlikku otsustamise korda ? st kui lubada otsustada vastavalt põhikirjale, kas siis rohkem probleeme pole?
Vastavalt KÜS §-le 2 on korteriühistu korteriomanike või korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, eraõiguslik juriidiline isik, mille põhieesmärk on korteriomandite esemete või korterihoonestusõiguste esemete osaks olevate mõtteliste osade ühine majandamine. (Asjaõigusseadus ütleb: kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.)
Kui ostan endale korteri, siis saan enesele X ruutmeetrit isiklikku omandit ja Y ruutmeetrit kaasomandit. Kui mu isiklik omand on korrast ära, siis ma tunnen tavaliselt häbi. Kui mu kaasomand on korrast ära, siis who cares ? kelle asi!
Kaasomand on vastavalt definitsioonile probleemne! Asi ei kuulu ainult mulle, vaid ka teistele ühistu liikmetele. Kui asjal on mitu peremeest, siis pole tal ühtki peremeest.
Vaatleme, mida nõuab laenuvõtmine korteriühistu juhatuselt (vt tabel). Tuleb pidada silmas, et juhatusele ei maksta tööülesannete keerukusele ja ajamahukusele vastavat tasu. Kas on reaalne, et need ülesanded täidetakse missioonitundest? Kahjuks ei ole ja korteriühistu ei toimi. Kaasomandi korrashoid ei ole isereguleeruv!
Esimene võimalus on selline: müüge kogu korterelamu tänane kaasomand või seadke sellele kasutusvaldus kinnisvarahalduse ettevõtja kasuks. See võtab laenu ühistu otsuse tagatisel ja teeb vajalikud investeeringud. Korteriomanikelt võetakse renti endise kaasomandi edasise kasutamise eest.
Teine võimalus on oodata, kuni turule tekivad korteriühistu juhtimisteenuseid efektiivselt pakkuvad ettevõtjad.
Kolmas võimalus on mitte sekkuda ? lasta amortiseeruvatel korterelamutel muutuda getodeks ja need siis lammutada.
Neljas võimalus on kehtestada korterelamute tehnoülevaatuse ja puuduste likvideerimise riiklik kord.
Kokkuvõttes ei olegi erilist alust kiireid tulemusi oodata. Siiski on Eesti elamumajandusele parem, et korteriühistu on tunnistatud laenuvõimeliseks, kui et ta seda üldse poleks.