Ettevõtluses maksab inimene kasuminumbrist rohkem

?See on kolmas kapitali vorm füüsilise ja inimkapitali kõrval, mis on oluline nii arenevatele kui arenenud riikidele. Seda võib nii luua kui hävitada, see kehtib nii poliitilises kui ka majanduselus. Sotsiaalne kapital võimaldab inimestel koos töötada, see on ausus, kohusetunne, omavahel jagatud mõtted, ka usk ja ühine minevik. Iga ettevõtja loob inimeste rühma, kes peab koos töötama. Füüsiline töö asendub järjest rohkem vaimsega ja firma toimib paremini, kui inimeste vahel on usaldus,? rääkis Fukuyama.

George Mason University maailmakuulsa professori Fukuyama sõnul näitavad sotsiaalse kapitali puudumist ühiskonnas nii kuritegevuse kasv, perekondade lõhenemine kui uuringud selle kohta, kui usaldus riigiasutuste ja institutsioonide vastu järjest langeb.

?Ühiskond peab olema samuti suuteline organiseerima ennast gruppideks ja organisatsioonideks. Valitsus võib sotsiaalse kapitali suhtes teha kas väga palju või väga vähe. Kui riik püüab kõik asjad inimeste eest ära teha, ei hakkagi nad koos tegutsema. Teisel juhul, nii nagu Venemaal on juhtunud, teeb valitsus liiga vähe. Riik peab pakkuma seda, et inimestel oleks institutsioonid, keda usaldada,? selgitas Fukuyama.

Tulevikuvisioonidena nimetas Fukuyama multikulturismi teket ehk sarnaselt USAga kasvab Euroopas immigrantide määr ning kuna sotsiaalse kapitali aluseks on keel ja kultuur, võib see saada mõnevõrra problemaatiliseks.

Kommenteerides interneti kiiret levikut kiitis mõtleja meie e-valitsuse tööd, kuid arvas, et laiemas plaanis on järjest keerulisem tekitada ühiseid väärtuseid ja norme.

Inimese olulisust koges konverentsipublik otseselt ka enese peal. Konverentsi sisse juhatades ütles Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, et esimene ettekanne ei ole mitte oodatult presidendilt, vaid Francis Fukuyamalt, kuid palus siiski presidendi saabudes püsti tõusta. Kui maailmakuulus mõtleja oli saanud esimese veerandtunni rääkida, tõusiski äkki kogu saal toolidelt, sest Estonia rõdudel istunud inimeste kõrvale ilmus Lennart Meri.

?Eesti edukad ettevõtjad levitavad müüti, et kümne aasta eest olime kõik ühel stardijoonel. Need, kes on täna rikkad, on järelikult rohkem tööd teinud. Need, kes on vaesed, on selles ise süüdi. See on rumal, kuid niisama vastutustundetu on maalida Eestist mustvalget pilti, et meil ei olegi sotsiaalseid probleeme või vastupidi. Eesti Vabariigi kodaniku sissetulekud on kasvanud, kuid sellest kiiremini on kasvanud ebavõrdsus Eesti maakondade vahel, suhteliselt rikaste ja suhteliselt vaeste vahel,? ütles Meri.

Tema sõnul kannatab Eesti majandus eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puuduse all ning president ootab valitsuselt selget sõnumit selle kohta, kuidas likvideerida samal ajal kasvavat tööpuudust.

ASi Datel juhataja Urmas Kõlli arvates oli Hansapanga kevadkonverentsil õnnestunud nii peaesineja kui üldisemalt teemavalik. ?Neis firmades, kus inimkapital on oluline, on inimene juba täna kasuminumbrist tähtsam. IT turul on töötajatel palju ahvatlusi, sest selle ala spetsialistide puudumine on palganumbrid üles löönud. On loomulik, et firmasiseselt inimestega tegelemine muutub järjest olulisemaks,? kinnitas Kõlli.

Paulig Baltic ASi tegevdirektorile Tiit Nuudile jäi Fukuyama kõnest positiivsena meelde mõte, et ettevõtted kaasavad järjest rohkem oma tegevuse juurde kolmandat sektorit ning ühiskonnal on ka ettevõtete juures oma kindel roll. ?Välisfirmad tõidki meile omal ajal selle oskusteabe, kuidas oma töötajaid hoida ning õpetasid ka seda, kuidas ettevõtjad saavad ühiskonda tema arengus edasi aidata,? ütles Nuudi.

ASi Kalev juhataja Oliver Kruuda toetas Aavo Koka ettekande ideed, et inimeste rahulolu oma firmaga, inimkapital, loobki firmale väärtuse. ?Samas on selge, et kui kasumit ei ole, on raskem inimesi motiveerida või koolitada. Kui Eesti kombel Andrese ja Pearu moodi pidevalt kellegagi võidelda, on see pikas perspektiivis ikkagi ainult kahjulik,? arvas Kruuda.