Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- 9. mai 2001 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kas vaid ketid ? vaateid jaekaubanduse tulevikule
Tulevikus muutub kindlasti teenuse osutamise kvaliteet ja kõigis kaupmeestes juurdub arusaam, et klient on kuningas, kelle soov tuleb täita. Usun kindlalt kaubanduskettide tulevikku, kuid ennustan, et kümne aasta pärast on siia jäänud vaid üks kodumaisel kapitalil põhinev kaubanduskett. Kui praegu kuulub kettidele turust viiendik, siis kümne aasta pärast ei kuulu kettidesse vaid umbes viis protsenti poodidest.ETK juhatuse liige Raimond Lunev (Postimees 17.04.2001)_________________________________________________________Inimestele meeldib suurtes keskustes kaupa vaatamas ja ostmas käia. Kui saja aasta eest panid eestlased pühapäeval piduriided selga ja läksid kirikusse, siis nüüd pannakse paremad riided selga ja minnakse kaubanduskeskusesse. Suurpoed tõmbavad oma rikkalikuma kaubavalikuga ja parema ligipääsemisvõimalusega ostjaid ära väiksematelt kauplustelt, mis selliseid võimalusi pakkuda ei suuda.Kaupmeeste liidu tegevdirektor Rudolf Kuldkepp (Postimees 14.03.2000)_________________________________________________________Väikesed nn kodulähipoed on olemas kogu maailmas. Nad ei kao. Kindlasti jääb neid vähemaks ja eelkõige selle valiku aluseks, kes jääb, kes mitte, on nende tegevuse kvaliteet. Jaekaubanduse kvaliteet Eestis on kiirel tõusuteel ja konkurents läheb üha teravamaks. See toob meile ainult kasu, paneb meid kõiki rohkem pingutama, mõtlema ja kliendikesksemalt tegutsema. Klient on loomulikult see, kes kõige rohkem võidab.Väikestel poepidajatel tuleb poed üle vaadata ja sinna juurde kõvasti mõttetööd teha. Siis võivad nad turule jääda. Tuleb klient endale ära kirjeldada ja sinna juurde tooted leiutada, kõige esmased kaupmehe toimetused ära teha.Väga paljudel puhkudel on enamik poode tehtud kõhutunde järgi ja enese mõistusega. Mis on eestlasele loomulikult omane. Nüüd olude sunnil tuleb hakata küsima ka nõu. Kas või raamatust.Tartu Kaubamaja juhatuse esimees Jaan Kallas (Äripäev 16.06.2000)- Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.