Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viirust nähes väldi paanikat
Reegel 5: Paigalda arvutis olevale tarkvarale õigeaegselt vajalikud ?paigad?. Enamik antiviiruseid on suutelised kaitsma viiruste eest isegi siis, kui arvutisse pole paigaldatud vastavaid ?paikasid? operatsioonisüsteemi aukude katteks. Vaatamata sellele on kindlam regulaarselt külastada arvutisse paigaldatud tarkvara tootjate veebilehekülgi ja uurida, kas on uuendusi. Eelkõige käib see Windowsi ja teiste Microsofti programmide kui kõige levinumate kohta.
Reegel 6: Kontrolli mobiilseid infokandjaid. Vaatamata sellele, et umbes 85% kõikidest arvutite viirustega nakatumisjuhtudest toimub elektronpostiga ja interneti teel, ei tasu unustada sellist traditsioonilist viiruste transportimise viisi nagu mobiilsed infokandjad (disketid, laserplaadid jms). Neid tuleb arvutis enne tähelepanelikult kontrollida. Suurt ohtu kujutavad endast ka Eestis laialdaselt levinud piraatplaadid. Näiteks Kaspersky Labi poolt läbiviidud kontroll 1999. aastal näitas, et 23 protsendil ostetud infokandjatest olid viirused.
Reegel 7: Ole ettevaatlik allikatega, mis pealtnäha on usaldatavad. Harvad pole juhtumid, kui riistvarale kaasa antavatel ketastel leidub viirus või on see litsentseeritud tarkvaral. Tihti juhtub, et remonditöökotta tehnilisele ülevaatusele antud arvuti tagastatakse ebapuhtana. Kõvakettale satuvad viirused tavaliselt siis, kui remontijad kasutavad samu diskette, et testida arvuti erinevate sõlmpunktide tööd. Niimoodi viivad nad üsna kiiresti nakkuse ühest arvutist teise. Saades arvuti remondist tagasi, kontrollige hoolikalt teda ka viiruste suhtes.
Reegel 8: Ühenda erinevad antiviiruse tehnoloogiad. Ei tasu piirduda ainult klassikalise viiruseskanneriga. On olemas rida teisi, tihti palju efektiivsemaid tehnoloogiaid, mille kombineeritud kasutamine suudab garanteerida ohutu töö. Selliste tehnoloogiate hulka kuuluvad antiviirusemonitor, mis on pidevalt arvuti operatiivmälus ja kontrollib kõiki kasutatavaid faile reaalajas; muutuste revideerija, mis kontrollib kõiki kettal tehtavaid muutusi ja annab kohe teada, kui mingisugusesse faili on viirus pesitsema jäänud; käitumisblokiraator, mis ei tuvasta viirused nende unikaalse koodi järgi, vaid jälgides nende käitumist.
Reegel 9: Hoia alati enda ligidal puhast üleslaadimisdisketti. Tihti juhtub, et viirused ei võimalda arvutit üles laadida. Teisiti öeldes, kettal olev informatsioon jääb puutumata ja säilib, kuid operatsioonisüsteem kaotab oma võime ennast üles laadida. Selliste probleemide edukaks lahendamiseks on vaja, et oleks käepärast spetsiaalne puhas diskett koos paigaldatud antiviirusega. Selle abiga saab läbi viia alglaadimise ja taastada süsteemi.
Reegel 10: Tee regulaarset reservkopeerist. See reegel aitab kaitsta andmeid mitte ainult viirustega nakatumise puhul, vaid ka juhul, kui arvutis toimub tõsine riistvararike. Vaevalt et keegi tahaks kaotada mitmeaastase töö tulemused arvutisüsteemis toimunud rikke tõttu, mis ei pruugi üldsegi olla tingitud viiruste poolt. Just nimelt sellepärast on vaja regulaarselt kopeerida kõige olulisem info sõltumatutele andmekandjatele: diskettidele, magnetoptilistele ketastele, magnetlintidele, laserplaatidele.
Autor: Jevgeni Savitski