Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tagasi kaotuste radadel
Eelmisel nädalal lõpetasid aprilli algusest alates tõusu suunas liikunud Ühendriikide aktsiaturud üle pika aja miinuses. Nii Nasdaqi üldindeks kui ka Dow Jonesi tööstuslik keskmine langesid neli kauplemispäeva viiest, lõpetades vastavalt nädala lõikes 3,84 ja 1,19 protsendi võrra madalamal.
Ühest küljest võib tegu olla stabiliseerumisega ? on ju Nas-daq oma aprilli madalaima tasemega võrreldes kerkinud 28,6 protsenti ning Dow on suutnud käesoleva aasta madalaima tasemega võrreldes kerkida tervelt 16 protsenti. Teisest küljest tõestas aga eelmine nädal, et jõulise tõusu poolt rääkivaid asjaolusid on üpriski väheseks jäänud ning eeskätt just selle tõttu, et makrotasandil näib USA majandus olevat parema tervise juures, kui veel hiljuti arvata osati.
Aprilli hinnarallit toetanud majandustulemuste avaldamise periood on läbi ning seega ei ole sealt enam turgu kergitavaid positiivseid üllatusi oodata. Jäävad üle ainult optimistlikud investeerimispangad, kes vahetevahel oma mõnede lemmikettevõtete suhtes ostusoovitusi jagavad ja loomulikult ka Föderaalreserv, kelle tegevus peaks USA majanduse kesisest seisust välja vedama.
Paraku räägivad kesise seisu poolt ainult emitentide aurustunud kasumid ja tööturu olukorra halvenemine. Majanduskasvuga oli esimeses kvartalis esialgsetel andmetel enam-vähem kõik korras ? kasv 2 protsenti. Lisaks sellele sai negatiivseid uudised oodanud aktsiaturg eelmisel nädalal tervelt kolm lööki. Vaatamata tööturu olukorra halvenemisele olid esiteks tarbijad oodatust tunduvalt julgemad ja kasvatasid aprilli jaemüüki 0,8 protsendi võrra. Teiseks kerkis Michigani Ülikooli tarbijausalduse näitaja esialgsetel andmetel mais 92,6 punktini aprilli 88,4-lt, viies indeksi kõrgeimale tasemele pärast jaanuari. Kolmandaks kasvas USA valitsuse andmetel ka inflatsioon tootjahindade tasandil. Kõik kolm eeltoodud asjaolu räägivad kui ühest suust, et Föderaalreserv ei pruugi enam oma edasise intresside alandamise poliitikaga nii agressiivne olla. Aktsiaturud aga just agressiivsust ootavad ning seetõttu ka pettumus heades uudistes. Turuosalised on paraku arvestanud, et homme algav Fedi vabaturukomitee istung kärbib baasintressi poole protsendi võrra 4 protsendini. Kui seda ei juhtu, siis ilmselt on oodata mõningast pettumust nii siin- kui ka sealpool ookeani.
Järgmine kord tuleb Fedi vabaturukomitee kokku alles juuni lõpus ning selle ajani on turgudel suhteliselt vähe uudiseid, mille alusel ühes või teises suunas kaubelda. Seda loomulikult juhul, kui emitendid ei korda aasta alguse kasumihoiatuste lainet.