Eramu kütmisel pole vedel- ja kaugküte konkurentsivõimelised

Väikeelamutes ei ole vedelkütte ja tsentraalse soojusvõrgu vee kasutamine hoone soojusvarustuses konkurentsivõimelised. Vedelkütte konkurentsivõimet pärsib kõrge hind ja soojusvõrguga liitumisel tuleb arvestada liitumismaksuga. Korruselamute kütteks on soojusvõrgu soojus üldjuhul konkurentsivõimeline.

Sobiva küttesüsteemi valik eeldab vastavaid majanduslik-tehnilisi arvutusi konkreetsete lähteandmetega.

Üks odavamaid kütteliike on puit või kivisüsi, kuid selle kasutamine uutes majades on suure tööjõukulu ja ebamugavuse tõttu vähetõenäoline, lisaks tuleb arvestada ka rajatava katla ja kütuse hoiuruumi ehituskuludega.

Kõige väiksemate alginvesteeringutega saab majja paigaldada elektrikütte.

Elektrit saab kasutada kütmiseks ilma lisaliitumiseta, sest elektrivõrguga liitumine olmevajadusteks (eramajas üldjuhul 16 amprit: valgustus, kodumasinad jne) sisaldab ka võimalust osaliseks kütteks.

Ka statsionaarse elektrikütte süsteemi jaoks vajalik liitumine on odavam teiste energialahenduste liitumiskuludest (gaasitrassi rajamine, ahjude ehitamine, õlireservuaari rajamine). Kütmiseks vajalik lisaliitumine on väikesemahuline, kuna enamik küttevõimsusest kaetakse olmeelektri tarbimise mitteüheaegsuse arvelt (selline võimalus puudub gaasil, masuudil, ahiküttel).

Elektriga on võimalik kütta kõige erinevamates situatsioonides. Elektrikütteseadmeid saab kasutada keskküttesüsteemis, olemas on statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, konvektorid, väikesed puhurid, külmakindlad ja põranda sisse paigaldatavad kaablid, suurte klaaspindade peale saab paigaldada läbipaistva küttekile. Kütta saab laest küttekile või ripplae paneelide abil, põrandalt, seinalt jne.

Elektrienergia kasutamine kütmiseks on puhas ja ei vaja eraldi heitgaaside ärajuhtimist või lisaventilatsiooni.

Eesti Energia pakutavatest püsitasudega hinnapakettidest on elektriga kütjatele soodsaim püsitasu ja ajatariifidega IV hinnapakett. Öist odavamat elektrit saab ära kasutada ka kõigis soojussalvestiga süsteemides.

Gaasi kasutamise kasuks räägib selle kütteliigi madalam hind. Kui aga majja ei tule gaasitrassi või see ei asu lausa naabruses, muutub gaasi paigaldamine ülisuurte trassi ehituskulude tõttu ebaratsionaalseks (ühe kilomeetri gaasitrassi ehitus maksab ligi miljon krooni).

Sellel kevadel Eesti Projekti poolt läbi viidud kütteturu uuring näitas, et eramurajoonides, kus puuduvad gaasivõrgud, kasutatakse kütteks ja sooja vee valmistamiseks järjest rohkem elektrienergiat.

Elektrikütte variantidest on eelistatuim soojuspump, mille soetamishind võrreldes tavaliste elektrikütte tarvikutega on küll suurem, kuid tarbitava soojuse keskmine hind on samas suurusjärgus gaasiküttega.

Kui aga soovitakse võimalikult väikeste kuludega maja kohe soojaks saada, on mõttekas paigaldada elektri otseküte, näiteks radiaatorid.

Vastavalt valitud küttesüsteemile tuleks lahendada ka eramu soojapidavus.

Kasutades suhteliselt kallist kütust, tuleks hoone ehitada hästi soojapidav ja maja ventileerimisel kasutada soojuse tagastussüsteemi. Odavama kütuse korral võib soojustuse pealt ka kokku hoida.

Vt. ka graafikut: Eramu kütmisel on odavaim soojuspump

Autor: Margit Mikk-Sokk