Maksuvaba kaubanduse mõju majandusele

Seoses Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga on palju kõneainet tekitanud maksuvaba kaubanduse kadumine. Paljud ametiisikud on olnud seisukohal, et see on rohkem, kas laevafirmade või mõne üksiku laevafirma probleem. Tegelikult puudutab see Eesti majandust tervikuna. Seega püüan lahti seletada mõned maksuvaba kaubandusega seotud põhimõtted.

Palju on räägitud sellest, et mis on majanduse aluseks. Erinevatel ringkondadel on erinevad seisukohad. Ühed on veendunud, et majanduse aluseks on säästmine, teised tootmine ja kolmandad investeerimine. Tegelik majanduse alus on tarbimine ja tarbimise puudumisel muutuvad mõtetuks kõik eelnevad toimingud. Seega on mitu erinevat võimalust.

Näiteks suur hulk madala sissetulekuga tarbijad (iseloomulik Aasia riikidele) või väike hulk kõrge sissetulekuga tarbijad (iseloomulik Skandinaavia maadele), kus riik eraldab väga kõrgeid sotsiaaltoetusi siseriikliku tarbimise ülalpidamiseks.

Eesti väike elanikkond on väga madala sissetulekuga. Eesti sisemaist tarbimist toetavad jõudsalt külastajad naaberriigist, kes meelitatakse kohale laevafirmade poolt tehtavate ja kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvate turundusinvesteeringutega. Tänu nendele investeeringutele on Eesti külastajate arv lähedane päikeselisele Küprosele ja ületab kaks korda Lätit.

Tänases olukorras on laevafirmadel kasulik investeerida turundustegevusse Soomes, sest turistide veo tulemusena jääb laevafirmadel ühtteist endalegi üle. On täiesti selge, et kõik neli laevafirmat võitlevad oma huvide eest kuid need huvid kattuvad mitmete majandusharude huvidega üle Eesti. Näiteks bussid ja taksod, kauplused, juuksurid, kaubamajad, hotellid, restoranid, ööklubid. Lisaks on laevadega kohale toodavad turistid oluliseks abiks taluturismi arengule. 80-90% Saaremaad külastavatest välisturistidest on soomlased.

Laevafirmade tuludest ligi poole moodustab maksuvaba kaubandus. Maksuvaba kaubanduse ära kadumisel kaob laevafirmadel huvi tänases mahus reisijaid Eestisse meelitada. Seega vähendavad laevafirmad laevade arvu nii nagu on juhtunud Vaasa-Umeå liinil, mis kokkuvõttes suleti.

Tallinn-Helsingi liinile jäävad kiirlaevad, kaubalaevad ja õhusõidukid, mis on oluliselt madalama reisijate arvuga kui täna Tallinna-Helsingi vahel sõitvad suured ja kallid ca 1500-2000 reisijat mahutavad parvlaevad. Laevadel Tallinna Sadamas ööbib samapalju külastajaid, kui kõikides Tallinna hotellides kokku. Seega puuduks ilma laevadeta piisav arv ööbimiskohti Tallinnas.

Tulenevalt eeltoodust väheneb reisijate arv Tallinn-Helsingi liinil umbes 50%, mis toob kaasa tulude vähenemise erinevates majandus harudes.

Turismifirmade soov on taotleda Euroopa Liidult ülemineku perioodi, et Eesti siseriiklik tarbimine kasvaks ülemineku perioodil ja ülemineku perioodi jooksul leitakse uued turismi kanalid ning ehitatakse juurde piisavalt ööbimiskohti.

Olen kaugel sellest, et olla euroskeptik kuid olen veendunud, et Eestil võiks olla julgust seista oma huvide eest ühinemisel euroliiduga.

Viljar Jaamu on Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant