Euroabiprogramme leidub igale maitsele

Kristina Traks 18. mai 2001, 00:00

Kokku sai Eesti eelmisel aastal Euroopa Liidult (EL) abirahadena ligi miljard krooni, kõige enam toetati keskkonna-, transpordi- ning haridusprojekte. Ka sel aastal tuleb Eestisse ainuüksi suuremate, nagu Phare, ISPA, SAPARDi programmi raames vähemalt miljard krooni, selle hulka pole arvestatud raha, mis tilgub lisaks muudest abi-, koostöö- ja vahetusprogrammidest.

Kohalike omavalitsuste töötajatele ja linnakodanikele sõpruslinnades konverentsidel, seminaridel ja õppevisiitidel käimiseks on mõeldud Town-twinning?u programm. On hea, kui seminarid toimuvad näiteks teemadel ?ELi tulevik?, ?ELi ühisraha? või ?Rassismi ja sallimatuse vastane võitlus?. Raha jagamisel on eelistatud projektid, milles osalejad kuuluvad sotsiaalselt tõrjutute gruppi.

Omavalitsuste reisiprogramm toetab partnerite leidmist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, Baltimaades, Küprosel, Maltal ja Türgis. Maksimaalne ELi-poolne toetussumma seminari korraldamiseks on 785 000 krooni.

Eesti linnade liidu välissuhete spetsialisti Kaimo Käärmanni sõnul on twinning-programmi raames toetust saadud ikka kümneid kordi. ?100 000 krooni peaks olema tavaline summa, mille vald ürituse korraldamiseks on saanud,? ütleb Käärmann.

Phare Eesti üksuse direktori Marko Rillo sõnul on twinning?uga seoses olnud ka ebameeldivaid kogemusi. ?On olnud juhtumeid, kus Euroopast on siia saadetud eksperdi ja õpetajana näiteks pensionieelik või lihtsalt ebapädev inimene,? räägib Rillo.

Juba üle-eelmisel aastal kohe-kohe käivituma pidanud SAPARD-programmi ettevalmistamiseks on riigieelarvest kulunud kümneid miljoneid kroone ning loodud terve bürokraatiamasin.

SAPARDi raames annab EL igal aastal Eestile 190 miljonit krooni tingimusel, et Eesti lisab sellele summale omalt poolt veel 60 miljonit.

Selle 250 miljoni krooni jaotamiseks töötab Tartus põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIA) kümneid ametnikke ning hulk büroosid. Näiteks SAPARDi toetuste kontrolli büroo vaatab, et euroraha taotleja ikka õigeid andmeid esitaks ja raha sihipäraselt kasutaks, SAPARDi toetuste büroo võtab vastu rahataotlusi ning annab neile hinnangu.

Eelmise aastaga võrreldes on PRIA eelarve suurenenud 4 korda ? 8 miljonilt 33,5 miljonile kroonile.

?Rahataotlusi hakkame vastu võtma siis, kui tuleb EList akrediteerimisotsus SAPARDi agentuurile ja valitsus on kinnitanud veel mõned määrused,? ütleb PRIA finantsosakonna juhataja Ly Lobjakas. ?Eks see suvel ilmselt juhtub, aga täpselt ei julge lubada, sest senini pole meie ennustused täitunud.?

Leonardo da Vinci koostööprogrammi raames saavad Eesti kutsekoolide õpilased ja õppejõud igal aastal rohkem kui 10 miljoni krooni eest välismaal praktikal või sta?eerimas käia.

Kümnest miljonist umbes kaks kolmandikku annab Eesti riik, ülejäänud raha tuleb Phare programmide raames. ?Eks ta on veidi rahakeerutamise moodi küll,? ütleb Leonardo programmi Eesti koordinaator Anne Hütt. ?Kui me aga ELi liikmeks saame, siis hakkab raha ilmselt ka liidu eelarvest tulema.?

Leonardo programm on mõeldud ettevõtetele ja organisatsioonidele, eraisikud selles osaleda ei saa. Eestist on vahetusprojektide kaudu viibinud välismaal praktikal või sta?eerimas üle 550 inimese.

Socrates on ELi koostööprogramm hariduse valdkonnas, mis koosneb 8 kõlava nimega alaprogrammist. Socratese abil õpib praegu välisülikoolides 265 üliõpilast, kes programmi abil saavad keskmiselt kuus 2270 krooni stipendiumi.

Socratese Eesti büroo infotöö assistendi Tiina Lipu sõnul on programmis võimalik osaleda peaaegu kõigil, kes on seotud hariduse ja õppimisega. ?Ole ainult meheks ja kirjuta või osale projektis, mis leiab toetust,? ütleb ta.

Socratese programmi kaudu saadav toetus katab reeglina vaid osa kavandatavatest kuludest, nagu näiteks personalikulud, reisi- ja elamiskulud, varustuse ja dokumentatsiooniga seotud kulud või õppemaksu. Keskmine toetus üksikisikule täiendkoolitusel või õppevisiidil osalemisel on 15 000 krooni.

Raamprogramm Kultuur võimaldab Eesti kultuuriala ettevõtjatel saada toetust 2 miljonit krooni aastas. Enamik sellest rahast on tegelikult pärit riigieelarvest, sest programmis osalemise eeltingimuseks on riigi sissemaks. Eesti osa on 130 000 eurot ehk 2 miljonit krooni, millest osa omakorda on Phare programmiga EList saadud. Sissemakstud raha ei pruugi siia tagasi jõuda, kui Eesti ettevõtjate projektid pole piisavalt head.

Kultuuri programmi raames saavad toetust ainult üle-euroopalised koostööprojektid, millest peab reeglina osa võtma vähemalt neli koostööpartnerit neljalt maalt. Eraisikud programmides osaleda ei saa, tegemist peab olema riiklike või erasektori ühenduste, organisatsioonide, liitudega.

Kuu aega tagasi rõõmustas ISPA programmi koordineeriv rahandusministeerium, et programmist tulevate kümnete miljonite kroonide eest saab lappida Ikla?Tallinna maanteed. Praeguseks on maanteeremondiks tulema pidanud raha saatus aga lahtine, sest Euroopa Komisjonil on tekkinud kahtlus, et maanteeameti korraldatud ehitaja leidmise konkurss polnud erapooletu.

Rahandusministeeriumi asekantsleri Renaldo Mändmetsa sõnul teevad rahandus- ning teede- ja sideministeeriumi nüüd kõik, et ehitus ikkagi juulis algaks. Kui aga ehitus sel ajal ei alga, siis lükkub ISPA raha Eestisse jõudmine aasta võrra edasi.

Lisaks maantee remondile peaks sel aastal ISPA rahaga alustatama ka Tartu tunnelkollektori ehitamist ja Narva reoveepuhastusjaama rekonstrueerimist. Kokku on nende kolme projekti maksumus 555 miljonit krooni, millest Euroopa Komisjon tasub 385 miljonit.

Kohmaka nimega Viiendast Raamprogrammist (5RP) on Eesti teadlastel ja uurimisasutustel samadel tingimustel mis ELi kolleegidelgi haugata tükk 233 miljardi kroonisest rahasummast.

5RP on mõeldud teadlastele ja uurimisüksustele rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks. 5RP raames on võimalik raha saada ka üksikteadlastel, eriti nooremteadlastel (kuni 35aastased) uurimistööde läbiviimiseks mõnes ELi teadusasutuses.

Sel aastal tuleb Phare programmide raames Eestisse 380 miljonit krooni euroraha, millest kõige suurem osa, 57 miljonit krooni, peaks minema Eurointegratsioonibüroo projektile, mille abil kiirendada Eesti liitumist ELiga.

Eelmisel aastal tuli Eestisse Phare programmidega 450 miljonit krooni. Käivitumas on Phare Accessi programm, mis on mõeldud mittetulundusühingutele ning mille aastane maht on 14 miljonit krooni. Ajavahemikul 1992?1999 on Eesti saanud ELilt Phare programmi raames 2,8 miljardit krooni.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing