BIGi võlakirjaemissioonist ja riskantsusest

Vastukajaks artiklile ?BIG hangib emissiooniga laenuraha? (ÄP 17.05.), soovime esitada omapoolsed selgitused ja täpsustused mõnede väikeste artiklisse lipsanud vigade ja väärkäsitluste kohta.

Kui tagatisvara müügilt laekuv raha maksustataks käibemaksuga, võiks see BIGi jaoks kaasa tuua aastas 250 000 kr suuruse kahju (ehk kulude suurenemise), mitte kahjumi, nagu artiklis kogemata kirjas. Ettevõte oleks ka sel juhul jätkuvalt kasumlik.

UAB Baltijos Finantsine Grupe ei ole enam BIGi tütarettevõte, ettevõte müüdi 2000. a suvel ja mingeid probleeme BIGil selle firmaga seoses ei ole.

Tabelist BIGi aastaaruande kohta võib jääda mulje, nagu oleks BIG varem emiteerinud võlakirju kokku üksnes 13 mln kr väärtuses. Tegu on üksnes vastavalt seadusele väärtpaberiinspektsioonis registreeritud avalike võlakirjaemissioonidega (min. maht 400 000 kr), seadusekohaste suletud emissioonide maht on suurem.

BIGil pole kellelegi tähtajaks tasumata laene. Tegu on BIGile klientide poolt meile tähtajaks tagastamata laenudega.

Artiklist jääb Preatoni Panga raha- ja kapitaliturgude direktori Mart Veskimägi tsitaatide põhjal mulje, nagu ei suudaks BIG pankadest raha kaasata. Juba aastaid kaasab BIG krediite Sampo Pangast (Optiva Pank), BIGi tütarettevõtet ASi Vidzemes Kredits finantseerib alates 1997. a Hansabank Latvija.

Eesti finantsturul ettevõtete jaoks valitsevat olukorda silmas pidades on kummaline nimetada võlakirjade 10% aastaintressi keskmisest suuremaks ja seetõttu riskantselt suureks tootluseks. Erinevalt pangahoiustest ei ole teiste äriühingute poolt eraisikule makstavad intressid tulumaksuvabad, st kõik teised äriühingud peale krediidiasutuste ja Hüvitusfondi peavad turult raha kaasama 26% kallimalt. Seetõttu võib Eesti äriühinguid, kes on alates 1995. a oma võlakirju avalikkusele müünud, üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Kui aga võtta keskmiseks näiteks Swedbank ja tema võlakirjad, siis on BIGi võlakirja tootlus kahtlemata kõrgem, me oleme väga erineva suurusega finantsettevõtted.

Praegu pakuvad pangad väikeinvestorile investeerimiseks hoiuste näol üksnes negatiivse reaalintressiga tooteid (s.o. intressitulu hoiuselt on väiksem kui inflatsioon), mis on tingitud peamiselt rahapaigutamisel muude võimaluste vähesusest. BIGi võlakiri on üks vähestest võimalustest saada oma rahapaigutuselt ka reaalset tulu.

Vastupidiselt hr Allan Marnot?i kommentaaridele on BIGi tegevus sarnaselt Hansapangaga kooskõlas kõigi Eestis kehtivate seadustega. Nii Eesti Panga, rahandusministeeriumi kui ka väärtpaberiinspektsiooni ametlik seisukoht on, et BIGi ega ka teiste finantseerimisasutuste tegevuse täiendav reguleerimine lisaks olemasolevale seaduste kogumile ei ole vajalik. Seda on valitsusasutused selgelt väljendanud viimati möödunud aasta detsembris, kui Balti Investeeringute Grupp tõstatas küsimuse, kas täiendav regulatsioon oleks riigi arvates vajalik ja juhul kui see olnuks nii, siis olime ise nõus ka regulatsiooni väljatöötamisel ettepanekutega osalema.

Omalt poolt kinnitame, et BIG vastab praegu sisuliselt kõigile Eesti Panga poolt kommertspankadele esitatavatele nõuetele (v.a omakapitali suurus).