Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liit pakub tagastamatu abina miljoneid
Kuigi ELi fondid pole turustusse just eriti varmad toetusi jagama, suhtuvad nad Timmo sõnul hästi rahataotlustesse, mis puudutavad kvaliteedi parandamist. Üldjuhul on ELis levinud 50% ulatuses investeeringute doteerimine, kuid möödunud aastal läbi viidud Phare SPP (Special Preparatory Program) põllumajanduse ja maaelu pilootprojekti raames avanes turismiettevõtetel harukordne võimalus saada tagastamatu abina kogu projektist 70 protsenti. Maaturismiettevõtjatele mõeldud SPP pilootprojekti suurus oli 15 miljonit krooni.
Lisaks investeeringutoetusele said ettevõtjad koolitustoetust, millest vaid kümnendik tuli tasuda oma taskust. Koolitustoetust said taotleda ka need ettevõtjad, kes 2000. aastal veel investeeringuid tootmisesse ei teinud, kuid planeerisid seda lähiaastatel.
Lisaks SPP pilootprojektile avaneb maaettevõtjatele suvekuudel ELi kandidaatriikide põllumajandusele ja maaelule antav liitumiseelse abi programm SAPARD, kust turismiettevõtjad saavad taotleda tagastamatu abina kogu investeeringust poole.
Saare maakonnas asuva Jurna turismitalu peremehe Mati Tarvise ütlusel ongi tema ainus lootus toetuse saamiseks SAPARD. Kuna projekt on umbes aasta erinevatel põhjustel hilinenud ja teised kanalid on kokku kuivanud, siis ootavad kõik SAPARDi avanemist kui taevamannat, leiab Tarvis.
Võrumaal taluturismi korraldav Aigar Piho sõnul dikteerib SAPARDi rahade saamist siiski reglement kust mida peab ostma. Lisaks kõigele ei tohi peremees osaleda ehitustöödel, vaid peab palkama litsentseeritud ehitusfirma, mis muudab projekti väga kalliks ja sunnib paljud ettevõtted sellest loobuma, kuna odavam on ehitada ise ning kasutada pigem odavaid ja lihtsalt kättesaadavaid looduslikke materjale.
Tänavu saavad Eesti põllumehed taotleda toetuseks nii 2000. kui ka 2001. aasta SAPARDi raha, kokku 500 miljonit krooni.
Kuni aastani 2006 eraldab Euroopa Liit põllumehi toetava SAPARDi programmi raames Eestile iga aasta 187 miljonit krooni, Eesti lisab sellele 63 miljonit krooni, kokku on seega iga-aastane toetus 250 miljonit krooni.
_________________________________
Toetuse taotleja peab esmalt saatma pakkumiskutsed müügifirmadele. SAPARD toetab Euroopa Liidu liikmes- või kandidaatriikidest pärinevate kaupade ja teenuste ostmist. Vähemalt kolme tagastatud hinnapakkumise hulgast tuleb toetuse taotlejal valida sobivaim.
Seejärel tuleb täita SAPARDi äriprojekti vorm ja seada kokku nõutavad dokumendid. Nii pakkumiskutse, taotluse kui ka äriprojekti vorme hakatakse jagama siis, kui valitsus need kinnitab.
Taotlus koos nõutavate dokumentidega (kahes eksemplaris) tuleb esitada põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) piirkondlikku büroosse. Sealsed inspektorid kontrollivad, kas dokumentides esitatu vastab tegelikkusele.
Kui PRIA töötajad tunnistavad taotluse nõuetekohaseks ja otsustavad toetust anda, saadavad nad taotlejale kinnituskirja.
Kinnituskiri tuleb allkirjastada ja tagastada PRIAsse. Investeeringu võib taotleja teha alles pärast seda, kui kinnituskiri on allkirjastatud ja toetussumma määratud.
Pärast investeeringu tegemist tuleb PRIAle esitada arved. Inspektorid kontrollivad, kas ettevõttesse soetatu vastab esialgselt kavandatule, alles siis makstakse välja toetus.
Viie järgneva aasta jooksul kontrollivad inspektorid, kas toetust kasutatakse sihipäraselt.