Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fondid säästavad raha tulumaksu ja spread?iga
?Lisaks hajutatud aktsiaportfelli võimalusele ning pangahoiustest paremale tootlusele on fondid kasulikumad ka tulumaksu edasilükkamise võimaluse tõttu,? lausus Trigon Fundsi fondijuht Aadu Oja.
Kui investor leiab, et aktsia hind on kõrge, ning otsustab selle raha teenimise eesmärgil müüa, et hinna langedes aktsiaid taas asemele osta, tuleb tehingult maksta tulumaksu. Sama nõue kehtib ka juhul, kui aktsiad on müüdud ostupakkumise käigus, kuigi aktsiate omanik tahaks saadud raha reinvesteerida.
Fondis teeb kõik need käigud fondijuht ning juhul kui investor fondiosakuid vahepeal maha ei müü, ei tule ka erinevatelt aktsiatega tehtud tehingutelt mingeid makse maksta.
Investeerimisfondide suurema otstarbekuse kasuks räägivad ka Balti turgude kõrged teenustasud ja laiad spread?id (ostu- ja müügihinna vahe), mis lihtsalt aktsiasse investeerides kipuvad teenitud kasumi olematuks sööma, lausus Oja.
Investeerimisspetsialistid ja -teoreetikud kinnitavad, et pikaajalises perspektiivis on aktsiainvesteeringud ainsad, mis suudavad inflatsiooni vastu võidelda ja raha kasvatada. Et aktsiainvesteeringud nõuavad reeglina suuremaid summasid, maksaks rahanatukesele tulusamaid paigutamisvõimalusi otsides kaaluda fondinvesteeringuid, sest fondiosaku näol saab endale suhteliselt väikese raha eest juba hajutatud riskidega aktsiaportfelli.
Eesti aktsiaturg on teiste maailma turgudega võrreldes hästi esinenud ja turu keskmisest paremat tootlust on pakkunud väiksemate ettevõtete aktsiaid. Seetõttu on teistest paremaid tulemusi saavutanud just väiksemate börsiettevõtete aktsiatesse raha paigutanud fondid.
Oja sõnul on Baltimaade ettevõtted praegu atraktiivselt hinnatud, mistõttu fondiinvestor võiks julgelt oma positsioone suurendada ja lühiajalistel kõikumistel ei maksaks ennast häirida lasta.
?Ega põllumees ei kisu ju ka mahapandud kartulit iga päev üles, et jälgida, kuidas see kasvama on läinud,? lausus Aadu Oja.
Juba üle aasta on Eesti fondijuhid rääkinud fondiinvesteeringute kasulikkusest ja eelistest näiteks hoiuste ees, kuid võrreldes selle aasta algusega on avatud investeerimisfondide mahud kasvanud vaid ligi 17 miljoni krooni võrra, samas kui pangahoiustele lisandub igakuiselt mõnisada miljonit krooni. Kui aktsiaturu ajalooliseks keskmiseks aastatootluseks hinnatakse 10%, siis pangad maksavad tähtajalistele hoiustele vaid 5?6%.
?Pohmellist üle ei ole veel saadud,? tõdes Oja, lisades, et investeerimisharjumuste kujundamine võtab aega.
EFM Asset Managementi fondijuht Alo Kullamaa ütles, et investeerimise vastu on huvi mõnevõrra suurenenud ka hoiuseintresside langemise tõttu, kuid hüppelisest kasvust veel rääkida ei saa. Vähese huvi põhjusena nimetas Kullamaa inflatsiooni. Kuigi vahepeal on elukalliduse tõus vähenenud, on inimestel kõrge inflatsioon veel hästi meeles.
Fondijuhtide sõnul peaks huvi säästmise ja investeerimise vastu suurendama pensionireformi käivitamine.
Graafik: